Mida Tolstoi usuõpetusest arvab. Üliõpilane Borjanski saatis Tolstoile mõni aeg enne tema surma kirja, kus ta omale teatada palus, kuidas Tolstoi usuõpetuse andmist sooviks korraldada.
Postimees 1910. aastal: kuidas olla õnnelik
12. november 2015, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tolstoi vastas: «Kui minul praegu lapsele ehk täiskasvanud inimesele usuõpetuse tuuma tuleks selgeks teha, siis ütleksin temale: «Meie ei ole ilma mitte oma tahtmise järgi tulnud, vaid selle tahtmisel, keda meie Jumalaks nimetame. Sellepärast peame siin tema tahtmist täitma; tema tahtmine on aga, et kõik inimesed õnnelikud oleksivad. Et aga kõik inimesed õnnelikuks saaksivad, selleks on üks abinõu olemas: igaüks peab teiste vastu nõnda olema, nagu ta sooviks, et teised tema vastu oleksivad.» Küsimuse pääle, kuidas ilm on sündinud ja mis meiega pärast surma saab, vastaks ma esimese küsimise pääle, et ma seda ei tea ja et niisuguseid küsimisi õige ei ole ette panna. Teise küsimise pääle vastaksin: «Jumala tahtmine on meid meie hääks siia elusse toonud ja viib meid surma läbi siit ära, kuhu, on teadmata, kuid vistitsi seksamaks otstarbeks.»»
Tolstoi uus kirjatöö. Kõneldakse, et Tolstoi abikaasa pärast mehe kodunt äraminekut tema kirjatasku olla leidnud, kus kahe jutu käsikirjad sees olnud, millest seni keegi ei ole teadnud.
12.11.1910