Taas on arutlusele tulnud soov keelata vihakõne. Kommentaariumid on sellise soovi tekkimiseks parajalt tõuget andnud. Vabadus kirjutada, mida sülg klaviatuurile toob, kasvab üha valusamaks vaadata, kirjutab Joosep Tiks Eesti Väitlusseltsist.
Väitlusseltsi kolumn: vihakõne ei ole meelsuse väljendamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sest kaua sa seda pluralismi ja sõnavabadust taluda suudad, kui kõigi sinu lemmikteemade puhul ei ole argumendid pannud inimesi sind pooldama.» (Kõik artikli tsitaadid pärinevad Martin Helmelt.)
Tõepoolest, viha on argumentidest kõnekam. Iseasi on, kas vihakõne keelamine head argumendid tagasi ausse tõstab, kui viha saab väljendada ka salongikõlbulike väljaütlemistega.
Martin Helme kirjutab Õhtulehes vihakõne keelamisest, et«liberaalsed totalitaristid» tahavad kehtestada tsensuuri ning et kriminaalkaristused meelsuse eest viivad meid tagasi Brežnevi aegadesse. Pilt selge. Sõnavabadus võetakse ära.
Vihakõne ei ole meelsuse väljendamine, vaid kihk kedagi ahju saata või lihtsalt räigelt solvata.
Ent tegelikult see ei vasta tõele. Vihakõne ei ole meelsuse väljendamine, vaid kihk kedagi ahju saata või lihtsalt räigelt solvata. Niisamuti nagu peksmine ei ole sõna- ja mõttevabaduse laiendatud vorm. Martin Helme on end halvasti argumenteerinud.
Halba argumentatsiooni kriminaalkorras karistada oleks rumalus. Küll aga oleks tark see ära tunda. Tuleks kriitiliselt mõelda ning luua ise järeldusi, selmet kellelgi teisel seda lasta teha. Helme mõttekäigus oli loogikaviga, teisisõnu, demagoogia. Seda konkreetset demagoogiavõtet kutsutakse kaikameheks (argumentum ad baculum). Eesmärgiks on väite põhjal järeldada suurt ohtu või selle tekkimise võimalust. Seega, tõestada oma seisukohta, rõhudes kuulaja emotsioonidele. Antud juhul hirmule. Valem on järgnev:
Kui aktsepteeritakse väidet A või tehakse tegevust K,
siis juhtub X.
X on ohtlik või halb.
Seega, väide A on vale või tegevust K ei peaks tegema.
Võrdluseks: kui me keelame vihakõne, siis meid hakatakse tsenseerima.
Ent nii, nagu ennegi kirjutasin: vihakõne keelamisel ja tsensuuril à la Brežnev puudub seos. Pigem hirmutatakse meid sellega, et võim soovib nõukogulikku totalitarismi tagasi pöörduda. Pelgalt sellest mõttest hakkab juba hirmus, eks?
Olukorda ratsionaalselt hinnates seda ei juhtu. On vahe, kas teatud õigusi piirab avalikes huvides rahvusvaheliselt tunnustatud vaba ja demokraatlik riik või kogu võimu omav repressiivne võim (NL) kasutab õiguste piiramist igasuguse vaba mõtte maha surumiseks. Vihakõne on reguleeritud enamikes demokraatlikes riikides, ometig i tahab Helme keskenduda Nõukogude Liidule.
Sama artikkel suudab kahe erineva mõtte juures veel kaikameest kasutada.
«Vao intsidendi ajel hakkasid immigratsioonipooldajad eestlastes kollektiivset süütunnet tekitama. Infooperatsioonil on selge eesmärk: panna eesti inimesed häbenema seda, et nad ei poolda rahvuslikku suitsiidi läbi immigratsiooni; et immigratsiooni kritiseerimine on vägivalla õhutamine ja selliseid kodanikke või poliitikuid tuleb boikottida.»
Häbi, et ei poolda rahvuslikku suitsiidi läbi immigratsiooni? See on nagu mõtteseljanka, kõik läbisegi.
Väide: eesti inimesed sunnitakse häbi tundma.
Järeldus: eksplitsiitselt kaikamehe «siis juhtub» siinkohal puudub. Õnneks on ridade vahel «rahvuslik suitsiid», mis on juba ette dikteeritud paindumatu tõena. Seega, kõik pagulasrände pooldajad tahavad rahvuslikku suitsiidi ja see tuleb. Miks nad suitsiidi pooldavad? Kuidas suitsiid saabub? Hirmsad sõnad, null selgitust.
«Konservatiivid on lakkamatult hoiatanud selle eest, et rahva tahte vastaselt ellu viidav immigratsioon rikub kogu ühiskonnas rahu ja sidususe, õõnestab kohaliku kultuuri kestmist ning viib vältimatult vägivallani. See on juhtunud kõikjal mujal Euroopas, seda ei ole võimalik vältida ka Eestis.»
Jackpot. Kõik immigratsiooniga kaasnevad murekohad kandikul. Rahu ja sidusus - läinud. Kohaliku kultuuri kestmise õõnestamine - vähemalt mitte enam suitsiid. Vältimatu vägivald - vältimatu!
Kõik me komistame oma mõttekäikudes või kasutame teinekord tahtlikult demagoogiat. Mis seal siis ikka. Ent on kasulik märgata, kui keegi on petnud enda mõtteid uskuma, kuigi on veel võlgu selgituse. Seda hullem, kui demagoogiavõtted on süstemaatilised ja kutsuvad esile raevukamaid kaasakarjumisi.