Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas

FOTO: Mihkel Maripuu

Pime «põlis-Eesti» poliitika ehitab üles lõhestatud ühiskonda, kuhu konfliktipotentsiaal jääb igaveseks sisseprogrammeerituks, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Tellijale

Eesti soliidsemates ja vähem soliidsetes portaalides lokkama löönud keskustelu omadest ja võõrastest, sisserändajatest ja väljajääjatest, valgetest ja mittevalgetest on aja märk.

Aga nagu ikka Eestis, ei tähista «rahva häälena» tuntud nähtuse peatõstmine tuleviku tulemist, vaid möödaniku keeldumist minna. Ta ei ole debatt Euroopaga («mustad ukse taha» ei ole tänasesse Euroopa keskustellu tõlgitavgi). Ta on samas otseühendus mineviku ja selle varjudega. Ta on väga väheses vastus välisele stiimulile ja palju enam sümptom sisemisest ühiskonna ebakindlusest, ebastabiilsusest. Märk ühiskondliku leppe mittetoimimisest väga põhimõttelisel tasandil.