TÜ rektori Alar Karis

FOTO: Margus Ansu

Haridusmaastik on Eestis kirju ja see sunnib küsima, milline hariduse andmise vorm on ühiskonnale jõukohane maksumaksja rahast kinni maksta ning milline peaks tegutsema erahuvides ja selgelt erarahaga, kirjutab riigikontrolör Alar Karis.

Tellijale

Eesti riigi prioriteedid on justkui paigas: deklareerime, et Eesti tulevik sõltub meie inimeste haritusest, ning panustame sellesse ka rahaliselt – valitsussektori hariduskulud võrreldes SKTga on Eestis Euroopa Liidu riikidest ühed suuremad. Kui vaadata aga selle ilusa fassaadi taha, näeme, et meie hariduskorraldust iseloomustab aastaid üldine turbulentsus, vaevalt saab üks arusaamatus vaibuda, kui saabub kohe mõni uus.

Mis ikkagi on järjekordses haridussegaduses valesti läinud ja miks? Hariduses on aastaid puudu olnud terviklikust vaatest. Aastaid on riigi ebaselged eesmärgid ja tegevuskava puudumine hoidnud omavalitsusi teadmatuses, mida oodata koolivõrgu korrastamise ning riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotuse ja rahastamise asjus. Nüüd on sama juhtunud erakoolidega. See paneb ikka ja jälle küsima: milline peaks Eestis antav haridus olema ja millist hariduskorraldust saame endale lubada?