Sel reedel kirjutab Sirp Tartust.
Reedel Sirbis Tartust: linn ja ülikool, vaim ja turism, teater ja elu
2. oktoober 2014, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PEETER OLESK: Vaimude regionaalpoliitika
Kõrgemate loomade keskel on iga suhe, olgu või vaimuga, ennekõike isiklik. Ma ei ole erand, küll, võib olla, haruldane. Sündinud Tallinnas Nõmmel, olen ma üles kasvanud sealsamas Männikul ja teisiti ka Viimsis, Miiduranna külas Aadu talus (eel-eelviimane rannatalu enne neeme tippu; pärast Aadut tulid Mardi ning viimasena Kasti). Männikul kasvatati mind tartlaseks. Tundsin sõjaeelset ülikooli, siinseid üliõpilasorganisatsioone ja vastupanuliikumist tartlaste keskel Teise maailmasõja aastail kaugelt paremini kui Mustamäed ning Lasnamäed.
Tartu elab, olgugi kuningad surnud, peahoone tühi ja Vanemuine suletud
Valle-Sten Maiste intervjuu MART KIVASTIKUGA: «Me oleme ka veidi venelastesse. Vaata soomlasi ja sakslasi. Nad on ausad, see on minu arust Euroopa mõte. Inimesed ei valeta ja oskavad käituda ja vabandavad, kui on mingi jama.»
Tartu on ülikool. Ülikool on Tartu
Tartu on suuresti ülikool ja ülikool Tartu, linna olemusele ja kesklinnale on ülikool pannud oma olemasolu paratamatuse pitseri, ülikool ja sellest lähtuv vaba õpetlaslik vaim on sajandeid voolinud linna palgeid.
Rektor VOLLI KALM ütleb intervjuus Lea Larinile, et ülikooli tähtsaim ülesanne on senise kitsa kõrgharidusmudeli uuendamine. Kõik muu, kaasa arvatud ülikooli hoonete paiknemine ja kinnisvaraküsimused, tuleneb valitud mudelist.
RAEL ARTEL: Kunstimuuseum on elav institutsioon
Ott Karulin intervjuuerib Tartu Kunstimuuseumi direktorit, kes on pidanud üsna tugeva avalikkuse turmtule all töötama.
Vanemuine, teater, mille sees on mitu teatrit
Tambe Kaugema intervjuu draamajuht TIIT PALUGA: «Ma ei näe Vanemuise draamaharul teist teed kui ansambliteater.»
Minu elu on siin. KADRI LEIVATEGIJA: See on eluvajadus – mitte alla anda, kui näib olevat võtta veel mingi õlekõrs
15. septembril avati ametlikult Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli uus õppehoone.
Liina Vainumets vestles päev pärast pidustusi kooli direktrissi Kadri Leivategijaga ehitustööst, plaanidest Eesti muusikakoolide liidu esinaisena ja Tartu muusikaelust üldisemalt.
MARIA HELEN KÄND, JOHANNES LÕHMUS: Eluvõimeline kinokultuur Elektriteatri näitel
Eesti esimene paikkino «Elektri theater Illusion» («Elektrisches Theater Illusion») avati Tartus 1908. aasta kevadel. Elektriteatriteks kutsuti XX sajandi alguses filmikunsti toonaseid saavutusi demonstreerivaid asutusi.
REET VARBLANE: Väike, paindlik ja mobiilne Tartu Kõrgem Kunstikool
TKK töötajad on oma kooliga väga rahul.
Eestis saab kõrgemat kunsti- ja disainiharidust omandada Eesti kunstiakadeemias (EKA) ja Tallinna ülikooli kunstiosakonnas, Tartu kõrgemas kunstikoolis (TKK) ja Tartu ülikooli maaliosakonnas ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias Viljandis rahvusliku käsitöö suunal, lisaks ka mõnes erakõrgkoolis. EKA ja TKK on ainukesed kunstikõrgkoolid. EKA on pidevalt olnud avalikkuse tähelepanu all, küll heade, küll kurbade sõnumitega. TKKst on kuulda olnud märksa vähem, mis aga ei tähenda, et TKK ise oleks kuidagi varjus olnud. Ikka ja jälle võib tõdeda, et küll TKK mööbli-, tekstiili-, naha-, skulptuuri- või veel mõne osakonna tudengid on pälvinud auhinna kas Eestis või ka kaugemal.
VERONIKA VALK: Kompaktne Tartu versus hajus ülikool
Neli aastat tagasi, oktoobris 2010, võttis Tartu ülikooli nõukogu vastu ülikooli ruumilise arengu põhimõtted aastani 2015. Neist lähtub, et ülikooli teeb koostööd Tartu linnaga ja arvestab linna huve ning arengusuundi. Kui vaadata, kuidas Tartu end rahvusvahelises plaanis «turundab» – turistidele end tutvustab –, siis on kultuurirohke hansalinn Tartu suuruselt teine linn Eestis, suure teaduspotentsiaaliga linn, «millel on olemas head eeldused kujuneda olulisemaks Eesti meditsiini- ja teaduskonverentsikeskuseks». Tartus asub 200 aasta vanune Ülikooli Kliinikum ning suurimad haiglate ja laborite kompleksid. Seetõttu ei ole imekspandav, et meditsiini- ja biotehnoloogiakonverentside korraldamisel on Tartus oma traditsioon.
KEELE-ELU: Nimetuse vaev. Oi, kas nii on ikka sobilik öelda? ehk Setud või setod?
ARVUSTAMISEL:
Madis Kõivu «Koolipoisid ja füüsikud»
Hooaja avakontserdid: Vanemuise SO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tartus ning Tallinna Kammerorkester kodulinnas
Teatri NO99 «Tõde, mida ma olen igatsenud»
Eugen Kase maalid ja joonistused Tartu linnamuuseumis
EMTA lavakunstikooli XXVII lennu «Puhkamisest väsinud»
Indrek Paavle «Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief»
Psaiko «Psaiko»
Evi Tihemetsa näitus «Tagasivaated» ja Epp Viirese akvarellid