Juhtkiri: areng kui vältimatu jõud

Foto: Urmas Nemvalts

Tänase lehe majandusküljel saab lugeda usutlust Ameerika juhtiva IT-uuringute ja nõustamisfirma Gartner asepresidendiga. Tema ülesanne on tõlgendada tehnoloogiatrende ärijuhtidele ning näidata, kuidas tehnoloogilised muutused ühiskonda mõjutavad. «Ettevõtted peavad end kogu aeg uuendama,» on üks selle jutu põhisõnumeid. «Sa ei saa oodata, et teed 30 aasta pärast sama tööd, mis praegu.»

Õigupoolest tundub see 30 aastat muutuste ootamiseks lausa ülikaua, aga ettevõtete elutsüklis voolab aeg ehk veidi teise kiirusega kui üksikisiku elukaares. Selles tabab Gartneri asepresident kahtlemata märki, et praeguses maailmas tähendab ellujäämine vajadust pidevalt uueneda, kohaneda ning end üha uuesti leiutada. Vaadakem kasvõi siinse maailmanurga tuntuimat näidet – Nokiat.

Ühel hetkel tootis firma kummisaapaid, siis muutus kardinaalselt, hakkas tegema maailma parimaid telefone, ning jäi korraks puhkama mõttega, et nii see jääbki. Viuh, tormasid konkurendid sellisest unnevajunud hiiglasest mööda ja näitasid kandu. Ärkamine koos Stephen Elopi «Põleva platvormi» kirjaga leidis aset liiga hilja ning nüüd on endise telefonitootja Nokia asemel juba Microsoft Mobile.

«Isegi Samsung, Google ja Apple ei ole kindlad, mis tulevik toob,» on ka üpris valgustav järeldus, sest tavainimene mõtleb pigem, et just need tehnoloogiahiiglased meie arengut suunavadki. Tegelikkuses võib suhteliselt kindel olla üksnes selles, et areng toimub meie tahtest sõltumata, ning selle kohta on isegi seaduspärasusi tuvastatud – tuntuim neist mikroprotsessorite kasvava jõudluse kohta käiv Moore’i seadus.

Eesti on tehnoloogilise arengu force majeure’i jälgimiseks suhteliselt soodne paik, sest väikese riigina jaksame ise osaleda vähese leiutamisel, kuid vältimatu on sammu pidada selle kasutuselevõtmisega, mida on leiutatud. Kas meil olnuks võimalik 1990ndate algul öelda, et personaalarvutid on mingi kahtlane välismaa värk – meie nendega küll ei tegele? Ilmselt polnuks selline suhtumine mitte üksnes tobe, vaid lausa hukatuslik.

Gartneri asepresident räägib tänases lehes põhimõtteliselt samast asjast, kui ütleb: «Sa võid otsustada Facebooki kontot mitte teha, aga see ei takista kõigil teistel selle tegemist.» Ning tal on õigus, ka ilma sinu kontota asub ümbritsev maailm uue suhtlusviisi levimisel ümber kujunema. Sinna ei ole midagi parata. Ilma nutitelefonita on küll võimalik elada ka täna, aga paraku jääb siis ühiskonna edasiliikumisest kõrvale.

Ning üpris paratamatu on mitte üksnes arengu heade, vaid ka halbade tagajärgede saabumine. «Kogu maailm võib kokku leppida, et me ei saada roboteid enda eest sõtta,» hoiatab Gartneri asepresident. «Aga mis takistab terroriste seda tegemast?» Täpselt nii ongi. Arengut ei saa takistada, vaid sellega tuleb õppida elama.