Konrad Rotschildi lühike tähelend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 1892 Peterburi kubermangus sündinud Konrad Rotschild mobiliseeriti I maailmasõja algul. Teenistus algas toonase Venemaa eliitväeosas, kaardiväe Preobraenski polgus. 1916. a kevadel lõpetas ta lipnikuna Vladimiri sõjakooli.
1917. a asuti koondama eestlastest sõjamehi, kes võitlesid erinevatel rinnetel, Rotschild tegi suure töö Eesti väeosade moodustamisel ja varustamisel.
23. veebruaril 1918 määras Eestimaa Päästekomitee alamleitnant Rotschildi Tallinna komandandiks. Ta jõudis välja anda päevakäsu, nõudes Eesti lippude väljapanemist ja sõjaväelastel õlakute kandmist.
Samuti korraldas Rotschild vastupanu pealinnast põgenevate enamlaste viimastele rüüsteretkedele. Veel enne Saksa okupatsiooni sai ta kapteni aukraadi ning seda koguni tagasiulatuvalt. Saksa okupatsiooni ajal redutas Rotschild punases Piiteris. Tulnud 1918. aasta sügisel Eestisse, arreteerisid sakslased ta kui inglise-sõbraliku ohvitseri.
Vabadussõja ajal teenis kapten Rotschild ülemjuhataja staabi kantselei ülemana. Sõja järel saadeti ta suurtükipatarei nooremohvitseriks. See oli tagandamine ning juba mais 1920 palus kapten end reservi arvata. Ta suri tuberkuloosi 1927. a lõpul.