Mehis Tulk

FOTO: SCANPIX

Meie Maa arvamus- ja majandustoimetaja Mehis Tulk kirjutab, et võrreldes Tallinnaga on Saaremaal muidugi vaikne, kuid omaette võitlustandriks tõotab kujuneda Kuressaaret ümbritsev Kaarma vald. 

Kui ehk Salme vald välja arvata, siis ei oska praegu ilmselt keegi ennustada, milliseks kujuneb valimiste järel jõuvahekord Saare maakonna kuueteistkümnes volikogus. Liiga palju on lahtisi otsi.

Võttes praegu taustsüsteemiks ennekõike Tallinnas toimuva parteide omavahelise peadelõhkumise, siis Saaremaal on selle koha pealt veel üsna vaikne. Pole ka ime, sest erakonnastumise tase on siin võrdlemisi madal ja valimisnimekirjades on erakondlik kuuluvus vaid igal neljandal kandidaadil. Kuressaares on see küll kõrgem – siin on kandideerijatest pea pooled parteilased, maaomavalitsustes on aga parteipileti omanik vaid iga viies kandidaat.

Seetõttu pole ka valimisliitude suhteliselt suur arv üllatav. Valdades on kohalikud inimesed tänavu valimisteks kokku pannud 19 valimisliitu, kellega konkureerib 27 erakondade nimekirja ning 11 üksikkandidaati. Valimisliite pole üksnes Leisis ja Orissaares.

Kui erakonniti vaadata, siis Keskerakond on väljas 13 maaomavalitsuses, samas pole neil ühtegi partei liiget ei Laimjala, Lümanda, Ruhnu ega Salme nimekirjas.

Reformierakond esitas oma kandidaadid seitsmes vallas, IRL viies ja sotsid kahes. Viimastel on Leisis samuti vaid ühe kandidaadiga nimekiri. Rohelistel on oma nimekiri ainult Kuressaares.

Nagu ka mitmel pool mujal, ei ole poliittuultes räsitud Rahvaliit nendel valimistel Saare maakonnas oma nimekirjadega välja tulnud ja on oma mehed sättinud valimisliitude või teiste parteide nimistutesse.

Erakonnal on 11 vallas valimisliitudes kokku 22 kandidaati, erakondade nimekirjades aga kaheksa inimest. Kaks prominentset rahvaliitlasest vallavanemat, Ülo Vevers Kaarmal ja Raimu Aardam Orissaares kandideerivad oma vallas Keskerakonna nimekirjas. Endine Saare maavanem, praegune Kihelkonna rahvaliitlasest vallavanem Jüri Saar on aga oma koduvallas Pihtlas valimisliidu Koduvald Pihtla esinumber.

Huvitaval kombel tuleb tal seal rinda pista Saare maavanema kohusetäitjana ajaliselt Eesti rekordimeheks saanud Hans Teiviga, kes on konsultatsioonifirma Ramboll teenistuses ja kandideerib Keskerakonna nimekirjas.

Kõige rahulikumalt saab valimiste eel magada Salme vallavanem Kalmer Poopuu, sest tema koduvallas on valimissõda juba enne selle algust ühegi pauguta peetud. Seal jätkab senine võim ka pärast 18. oktoobrit ja põhjus on lihtne. Üheksakohalisse volikogusse kandideerib kaks nimekirja, praegust võimu esindav valimisliit Koostöö ja Keskerakonna nimekiri, kus paraku vaid kaks kandidaati. Kui ka mõlemad keskerakondlased peaks volikogusse pääsema, on jäme ots ikkagi Koostöö käes, ja nagu öeldakse – «vanad kohad jäävad».

Põhimõtteline vastasseis paistab olevat Leisis, kus volikogu esimees, endine rahvaliitlane Mart Mäeker, kes tegutses pikalt ka vallavanema ametis, on nüüd keskerakondlasena taas rahva usaldust püüdmas. Praegune vallavanem Ludvik Mõtlep aga on ühte heitnud reformistidega, kellel plaan saada seekord volikogus enamus.

Nõndasamuti on reformarid eesotsas parteitu Peeter Laumiga võtnud nõuks saada ka Muhu võimutüüri juurde, mida seni on pööranud IRLi taustaga valitsus.

Omaette võitlustander on Kuressaaret ümbritsev Kaarma. Võim Kaarmal tähendab linnalähedaste arenduspiirkondade ja planeeringute juhtimist ja investeeringute suunamist.

Aga ka seda, mis saab linnalähedastest tiheasustusaladest, mille maksumaksjatele Kuressaare on juba pikalt silma visanud. Linna kommunikatsioone nad juba kasutavad, koole-lasteaedu samuti. Kaarma kaugemate kantide inimesed pelgavad, et võimu liikumine Reformierakonna kätte käivitab haldusterritoriaalsed muudatused ja lõikab ka tüki eelarvest.

Kuressaare kasuks. Konkurendid Keskerakonnast ja valimisliidust Kaarma On Ühtne neid hirme muidugi hajutama ei kiirusta.