P, 25.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaak Aab: Pensionisüsteem peab muutuma õiglasemaks

Jaak Aab
Jaak Aab: Pensionisüsteem peab muutuma õiglasemaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaak Aab
Jaak Aab Foto: Postimees.ee

Sotsiaalminister Jaak Aabi arvates tuleks pensioni arvestamisel lähtuda mediaanpalgast. Praegune, keskmisest palgast lähtuv süsteem toob kaasa selle, et inimesed, kes on küll käinud aastakümneid tööl, ent saanud miinimumpalka, hakkaksid saama väga väikest pensioni.

Eestis on hulk inimesi, kelle palk on niivõrd madal, et nende pensioni aastakoefitsient on tublisti alla ühe. See tähendab, et kuigi need inimesed käivad kümneid aastaid tööl, hakkab osa neist pensioni saama kõigest rahvapensioni määras.

Tulevase pensionäri riiklik vanaduspension koosneb kahest osast.

Esiteks baasosa, mis on kõigil ühesuurune. Teise osa ehk kindlustusosaku suurus sõltub inimese makstud sotsiaalmaksust. Alates 1999. aastast arvestatakse pensioni üksnes makstud või arvestatud sotsiaalmaksu alusel.

Poliitikauuringute keskus PRAXIS analüüsis 1999. aastast tööl käivate inimeste jõudmist pensioniikka.

Arvutused näitasid, et madalate palkade tõttu võib ligi kümnel protsendil inimestel tekkida küll õigus vanaduspensionile, ent väikese aastakoefitsientide summa tõttu jääb saadava pensioni suurus miinimumtasemele. See tähendaks, et need inimesed hakkaks pensioni saama rahvapensioni määras.

Seda ei saa pidada sugugi õiglaseks, sest rahvapension on mõeldud inimestele, kes pole üldse või on väga vähe tööl käinud. Rahvapension on Eestis praegu 1268 krooni kuus, samas kui vanaduspensioni keskmine suurus on üle 3100 krooni.

Viieaastase perioodi kohta on väga vähe neid vanuserühmasid, kelle aastakoefitsientide summa on suurem kui viis. Osaliselt on selle põhjuseks liitumine teise sambaga – kuivõrd sama palgataseme juures on teise sambaga liitunud inimese aastakoefitsient 20 protsenti madalam.

Teisalt on palgad Eestis väga erinevad ja seetõttu on väga erinev ka selle pealt arvutatav isikustatud sotsiaalmaks. Kuna paljude teenistus on alla aritmeetilise keskmise palga, siis on enamikul pensionikindlustatutest koefitsient alla ühe.

Kolme aasta andmete võrdlus näitab, et neid, kes on kolme aastaga kogunud aastakoefitsientide summaks kolm või enam, on 30–60-aastaste meeste seas ligi 35 protsenti ja naiste seas umbes 25 protsenti. Seega kokku ligi 70 protsendil inimestest on aastakoefitsientide summa alla arvestusliku keskmise.

Mediaanpalk asemele

Tegin valitsusele ettepaneku muuta pensionisüsteem õiglasemaks ning siduda pensioni isikustatud sotsiaalmaksu koefitsient mediaanpalgaga, mitte keskmise palgaga nagu seni. Mediaanpalk on sellise suurusega töötasu, millest täpselt pooled palgatöötajad saavad rohkem ja pooled vähem palka.

Mediaankeskmise järgi arvutatav aastakoefitsient tagaks suuremale osale tänastest töötajatest tulevikus adekvaatse pensioni ja väärtustaks nende tööd.

Sellise metoodika puhul on pooltel inimestest aastakoefitsient üks või suurem ja pooltel sellest väiksem. Miinimumpalgaga töötajate aastakoefitsient ei lange sel juhul alla 0,6–0,7.

2005. aastal andis aastakoefitsiendi üks kuupalk 7208 krooni, mediaankeskmise puhul oleks aastakoefitsiendi üks andnud kuupalk 4250 krooni. Alampalgaga töötaja sai keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga võrreldes aastakoefitsiendi 0,373, mediaankeskmisega võrreldes oleks tema aastakoefitsient olnud 0,633.

Aastakoefitsientide arvutamine mediaankeskmise järgi võiks alata juba tulevast aastast. Ettepanekut on kritiseeritud, öeldes, et pensionikassa läheb veelgi suuremasse miinusesse. Tõsi, lähiaastatel miinus veidi suureneks, kuid alates 2010. aastast on pensionikassa juba plussis ning vahendid muudatusteks olemas.

Praeguse indeksi arvutamise alusel on pensionikassa eelarve prognoositav ülejääk pikas perspektiivis kaks kuni kolm protsenti SKPst ning mediaanpalgast tulenev lisakulu kaetakse nende vahendite arvelt.

Lühike keskmine eluiga

Sel nädalal tõstatus meedias küsimus, kas Eesti riik peaks järgima teiste Euroopa riikide eeskuju ja tõstma pensioniiga 67. eluaastani.

Ühene vastus on, et vaadates Eesti inimeste keskmist ja tervena elatud eluiga, ei pea ma penisoniea tõstmist lähiajal mõeldavaks. Keskmine eeldatav eluiga Eestis on napilt üle 70 eluaasta. Seega jääks pensioni nautimise aeg väga lühikeseks.

Kui öelda, et teistes Euroopa riikides on pensioniiga kõrgem, siis tuleb vaadata ka nende riikide keskmisi oodatavaid eluigasid.

Kui Eesti mehed elavad keskmiselt 66. eluaastani, siis Saksamaa mehed elavad 12 aastat kauem. Keskmine eluiga Soomes on 79 ning Rootsis ja Itaalias 80 aastat. Kõigepealt peab riik jõudma nii kaugele, et ka Eesti inimeste keskmise ja tervena elatud eluea näited paranevad, alles siis võime hakata vaagima, kas penisoniiga tõsta või mitte.

Sotsiaalministeeriumis valminud tervisepoliitika dokument ongi seadnud üldeesmärgiks tervena elatud eluea pikenemise Eestis meestel keskmiselt 60. ja naistel 70. eluaastani aastaks 2015. Meeste keskmine eluiga peaks aga tõusma kümne aasta jooksul praeguselt 73-lt ja naistel 76,9-lt 80 aastani.

Riigi ülesanne on luua võimalused, et inimesed saaksid oma elu tervislikult elada. Kuid ka inimeste endi roll on sealjuures äärmiselt oluline. Tuleb järgida tervislikke eluviise, pöörata tähelepanu enda ja oma laste tervisele ning sellesse investeerida.

Tagasi üles