Eesti Panga president Andres Lipstok tõdeb, et Eesti ei saa enam euroga liituda 1. jaanuariks 2007. Sellest hoolimata tuleb teha järjepidevat tööd, et ELi ühise vääringu saaks kasutusele võtta võimalikult ruttu.
Millal saab Eesti euro?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avaldatud Eesti Panga kevadprognoos ütleb, et inflatsiooni tempo langeb tänavu peaks see kahanema 3,6 protsendini ning järgmisel aastal kolme protsendini. Sellele vaatamata ei ole euroga liitumine 1. jaanuaril 2007 enam võimalik, sest meie hindade tõus ei võimalda Eestil täita hinnastabiilsuse nõuet.
Inflatsioon saavutab madalaima taseme 2007. aasta esimesel poolel, mil avaneb võimalus eurotingimused seadnud Maastrichti lepingu inflatsioonikriteeriumi täitmiseks. Seda juhul kui nafta hind ei valmista üllatusi ning alkoholi- tubakaaktsiiside tõus lükkub edasi. Ka rahandusministeeriumi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Komisjoni prognoosid viitavad, et Eesti võib siis täita inflatsioonikriteeriumi. Sel juhul on võimalik rääkida, et euro tuleb Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2008.
Miks tahtis Eesti liituda 1. jaanuaril 2007? Kiire liitumine annab majanduseelise ning veel 2005. aasta suvel prognoositi tänavuseks aastaks inflatsiooni alla kolme protsendi.
Samuti on Eesti 28. juuniks 2006 olnud nõutud kaks aastat ERM2-s ehk euro ooteruumis ning järgmise aasta algus oleks esimene võimalik tähtaeg eurole üleminekuks.
Valitsuskabineti uus siht lähtub senisest loogikast: liituda esimesel võimalusel. Igal juhul plaanivad valitsus ja keskpank võtta euro kasutusele umbes pooleaastase etteteatamistähtajaga, et turuosalised saaksid kõik vajalikud ettevalmistused teha.
Euro tuleku viibimisest hoolimata on oluline jätkata praktilisi ettevalmistusi, mis ei sõltu kindlast liitumiskuupäevast, näiteks seadusloome kohandamine, eurole üleminekuks vajalike IT-tööde väljaselgitamine nii riigi kui ka erasektori poolt, teabekampaania ettevalmistamine.
Pikaajalised riskid
Eeldusel, et Eesti majanduspoliitika senine joon jätkub, ei tohiks euro kasutuselevõtu lühiajaline edasilükkumine tekitada majanduses tagasilööke.
«Lühiajaline» tähendab ühinemist näiteks 2008. aastal. Kuna Eesti inflatsiooninumbrid on avalikud, siis on välisinvestorid ja reitinguagentuurid juba mõnda aega arvestanud võimalusega, et eurole üleminek nihkub.
Kuni euro tulekuni on Eesti majandus siiski rohkem haavatav.
Kinnisvaraturu ülekuumenemine ja majanduse suur välisvõlg nõuavad seetõttu täit tähelepanu. Majanduse kasvuhoo pidurdumine siseprobleemide tõttu võib krooni ajal olla tunduvalt tõenäolisem kui eurot kasutavas majanduses. Eurole üleminekuni peab leppima ka tõsiasjaga, et ettevõtted ja eraisikud kaotavad igal aastal sadu miljoneid kroone valuutavahetuse ning tulevikutehingute kuludena.
Euro lisab kindlust
Kui euro tuleb hiljem kui 2008. aastal, tuleb tõsiselt hinnata võimalikke mõjusid Eesti majandusele. Halvimates stsenaariumides võib see tekitada nii kodumaistes kui ka välisinvestorites tõsiseid küsimusi, kas Eesti majanduspoliitika on elujõuline.
Võimalik, et meile laenatav välisraha muutub kallimaks. Ja mitte üldise, Euroopa Keskpanga suunatava intressitõusuna, vaid kõrgemate riskipreemiatena. Sellega halveneks paratamatult majanduse olukord, pidurduks sissetulekute kasv ning kasvaks tööpuudus.
Meil on üsna raske hinnata, millise seisukoha võtavad Eesti majanduse suhtes välismaised investorid, kui euroalaga liitumine nihkub kaugusse. Viimase üheksa kuuga on näiteks Ungari riigi võlakirjade intressid tõusnud 1,8 protsendipunkti ning Ungari riigireitingut on alandatud, sest euroga liitumise aeg pole olnud selge.
Ungaris nädalavahetusel valimised võitnud senine peaminister Ferenc Gyurcsány teatas juba, et kavatseb vähendada riigieelarve puudujääki ning seeläbi rihtida euroga liitumise aastasse 2010.
1997.1998. aasta raskustest (börsilangus, Aasia ja Vene kriis) hoolimata on Eesti seni suutnud hoiduda ühiskonda raputavatest majanduskrahhidest. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks stabiilne areng jätkuma.
Oma osa on selles eurol. Eesti kindel eesmärk on alati olnud võtta ühisraha kasutusele esimesel võimalusel. Euro on kasulik, sest muudab meie majanduse efektiivsemaks ning vähendab majanduspoliitilisi riske. Reisimine muutub mugavamaks ning vähenevad eraisikute ja ettevõtjate valuutavahetuskulud. Euro teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana, mis mõjub soodsalt meie ekspordivõimele.
Financial Times kirjutas eelmisel nädalal Islandil tekkinud diskussioonist, kas vahetada kohalik kroon euro vastu. Seni ei ole euro kasutuselevõtt saareriigis aktuaalne olnud, kuid kohaliku raha heitlik kurss ning kiire inflatsioon on tekitanud küsimusi, kas majandusele oleks kindlam euroalaga liituda.
Pühendumine eesmärgile
Euroga liitumine vajab sisemaist majanduspoliitilist tuge. Eestis tähendab see, et 2006. aasta eelarve ülejääk peab olema protsentides sama suur kui 2005. aastal. Seda mitte ainult euro pärast, vaid osana Eesti majandusedu vundamendist ja meie usaldusväärsusest.
Vältida või vähendada tuleb sisenõudlust suurendavaid majanduspoliitilisi samme. Näiteks riigieelarve ülejääk on otstarbekas suunata reservi, mitte kiirendada niigi tugevat sisenõudlust, mis takistab välistasakaalu paranemist ning avaldab survet hinnatõusule. Kinnisvaralaenude kasvutempo peab raugema eesmärgi täitmiseks karmistati 1. märtsist eluasemelaenudega seotud regulatsioone pankadele.
Reguleeritavate hindade muutmisel tuleb arvestada nende mõju inflatsioonile ja Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisele. Siinkohal tuleb toetada valitsuse otsust lükata edasi alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu.
Kas need on liiga kõrged nõudmised? Ei, sest euroalast väljajäämisel on nõudmised ja tagajärjed palju tõsisemad. Eurole üleminek peab jääma endiselt Eesti majanduspoliitika prioriteediks.