Priit Pullerits.

FOTO: .

Kes ei tahaks pärast haridustee lõppu jalgu kiirelt alla saada? Selleks tuleb vaadata, mis valdkonnas hakkab kõrgharidus kõige kiiremini kõige rohkem sisse tooma. Kui arvutiteadused, mis nõuavad terast tehnilist taipu, igaühele sobida ei pruugi – ehkki äsja diplomeeritu töötasu küünib üle 12 ja poole tuhande krooni –, siis ärindus ja haldus ning õigus peaks ju enamikule konti mööda olema. Kaks esimest toovad vahetult pärast lõpetamist sisse 11 ja pool ning kolmas 10 000 krooni.


Kusjuures need on 2005. aasta palganäitajad (värskemaid pole paraku kusagilt leida), mis viimaste aastate kiiret palgakasvu arvestades annab alust uskuda, et tegelikult on algaja juristi, ametniku või ärimehe teenistus märksa suurem.



Tahate ka ruttu heale järjele tõusta?



Kui jah, siis, paradoksaalne küll, aga ärge õigust, ärindust ja haldust edasiõppimiseks küll valige. Nagu näitab viimase kümnendi suundumuste analüüs, mille tulemustega saab tutvuda tänase Arteri fookuskülgedel, on need kolm eelnimetatut kõige kiiremini kahanevate tööperspektiividega valdkonnad Eestis. Ja selleks ajaks, kui nüüdsed koolilõpetajad ükskord ülikooli hakkavad lõpetama, on nende töised väljavaated mainitud valdkondades veelgi pisemad.



Mõelge vaid, et praegu õpib Eestis ärindust ja haldust ligi 16 800 ning õigust pea 4500 tudengit. Ainult naiivne võib loota, et neist paari aasta pärast veel häid ja tasuvaid kohti üle jääb. Ja üksnes geenius võib uskuda, et teda üleküllastunud tööturul keegi märkab.


Olete kindel, et kuulute geeniuste kilda?