Päevast päeva sõidavad inimesed tööle, kooli, koju. Kes autoga, kes bussiga ja miks mitte ka jalgrattaga - tundub olema igaühe vaba valik,kuid meie linnaisad on tulnud ideele, et suur osa nendest inimestest on linnapildis üleliigsed.
Märt Teder: tsirkus nimega Tallinn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaaegu igapäev võime lugeda, kuidas meile armsaks saanud Tallinna transpordiamet meie, autojuhtide, elu aina keerulisemaks muudab. Ja mille nimel selleks, et parandada ühistranspordi olukorda pealinnas.
Tehakse seda autojuhtide arvelt, keda peetakse liigseks koormaks liiklusele ja üleüldse võiks inimesed rohkem ühistransporti kasutada, mitte oma uhke autoga linnavahel eputada. Kas tõesti on see nii, või siiski mitte ja päris nii üheselt seda võtta ei saa.
Juba aastaid ei ole isiklik sõiduauto eputamise vahend, vaid väga vajalik tarbeese, ilma milleta on elu kordi keerulisem. Olen ka ise suurema osa oma elust ühistransporti kasutanud, kuid järjest enam tegi see mu elu raskemaks.
Hommikul tööle sõites pea poolteist tundi bussi oodates ja siis selles eluheidikute poolt risustatud, külmas ja mitte väga kiires plekkkarbis mööda saata, on ikka üsna vastik. Sama protseduur ka töölt lahkudes, kuid siis juba tükk aeglasemalt, kuna hommikune liiklus on kuidagi sujuvam. Samal ajal oleks vaja ka poest toidukraami koju vedada ja
seda käe otsas tassides ja siis bussis trügides on väga ebameeldiv teha.
Ja kas transpordiamet on mõelnud ka selle peale, et kui ka kolmandik autojuhte otsustab hakata kasutama ühistransporti, siis kuhu need inimesed ära mahutatakse? Juba praegu võib näha täis tuubitud trolle, tramme ja busse. Kuhu need autojuhid peaksid siis veel ära mahtuma.
Ainuüksi nädalane eksperiment Tallinna ühistranspordis pani nii mõnegi muidu autoga sõitva inimese niimoodi vanduma, et ollakse nõus isegi kahekordse kütusehinnaga oma autot kasutama, kui seda eksperimendinädalat kordama ei pea.
Miks ma pean seda kannatama ja ei või sama asja kordi kiiremalt oma autoga teha!? Mul ei ole ei rikkaid vanemaid ega juhtivat töökohta, vaid üsna tavaline inimene, üsna tavalist tööd tegemas ja üsna keskmise palga juures, kuid siiski olen leidnud vahendid, endale auto soetamiseks ja
soovin seda ka kasutada.
Mis sellest, et sõidan keskmisest uuema ja korraliku autoga miks te kallid kaaskodanikud arvate, et mul see eputamiseks on? Miks olete te nii kibestunud inimeste peale, kes oma eluga midagi ette võtavad, mitte ei istu mossis näoga trammiaknast välja vaadates ja kirudes oma elu üle.
Miks peab mind karistama selle eest, et olen kõvasti tööd rabanud, et teenida piisavalt palju, et osta endale
auto, millega saan ise tööle, saan naise tööle ja mitte enam nii kauges tulevikus ka lapsed lasteaeda. Ilma isikliku sõiduvahendita ei kujuta ma oma elu enam ettegi, sest miks pean ma loksuma mitu tundi päevast ühistranspordis või siis kulutama aega seda oodates, kui võiksin sama aja oma perekonnale pühendada ja lastega mängida, mitte lihtsalt magades nendega samas ruumis viibida. Mu perekond on seda väärt.
Selleks, et ka autojuhid panna busse kasutama, peab natuke rohkem tegema, kui sõiduradadele BUS kirjutama. Selleks on vaja palju rohkem ära teha, alustades graafikute tihendamisest, transpordi korrashoiust ja mõistlikest
marsruutidest, et ühest linna otsast teise sõites ei pea nelja bussi kasutama.
Eriti mõistlik on seda teha ajal, kui linna tähtsatel tänavatel käivad suured remonditööd ja liiklus on niigi kokkusurutud teistele tänavatele. Näiteks Gonsori tänava sulgemine ja kogu liikluse Narva maanteele surumise järel pannakse pooled rajad Narva maanteel lihtsalt kinni. Miks ei oleks seda võinud teha siis, kui Gonsori tänav juba avatud on.
Teine tore mõttevälgatus on teha need rajad Paldiski
maanteele Pirni tänavast Haabersti ringini milleks? Bussid ja trollid saavad seal niigi üsna segamatult liigelda ja ei ole veel näinud, et nad peaksid seal ummikus istuma, kuid ühe raja autojuhtidelt äravõtmisega hakkavad sinna kindlalt ummikud tekkima, mis hakkavad tahes või tahtmata
segama ka vasakpööret sooritavat bussi.
Alles ükspäev Paldiski maantee ääres söögikohas istudes lugesin kokku trolle, mis sealt mööda sõitsid ja seda õhtuse tipptunni ajal. Kolmekümne minuti jooksul ei rohkem ega vähem kui viis trolli ja üks buss, mis ei olnud vist isegi liinil mitte. Kõik mahtusid ilusti liikuma ei olnud ummikust märkigi - milleks seda muuta?
Või peaks kasutama selle lauslolluse vastu astudes kalli linnapea sõnastust, et tema mitte ei sõitnud liiga kiiresti, vaid kiirusepiirang oli liiga väike, sellist varjanti, et mitte mina ei sõitnud vales reas, vaid BUS oli kirjutatud valele reale. Päikest ja kannatust tsirkuses nimega Tallinn.