Juhtkiri: innovaatiline rakett, mis tabas sihtmärki
30. aprill 2012, 01:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telesaade «Rakett 69» on teaduse populariseerimise edulugu. Eesti teadushuviliste õpilaste ja tudengite võistlussari kuulutati eelmisel nädalal Euroopa parimaks haridussaateks. «Rakett 69» on kõigist senistest omataolistest kõige paremini suutnud maha pühkida selle tolmukihi ja purustada keerukusekooriku, mis tavainimesel teadusega seostuma kipub. Olla vormilt mänguline ja kaasahaarav ning samal ajal tõsise sisuga.
Saate edu ei ole juhuslik õnnestumine ega sündinud tühjalt kohalt. Juured viivad tagasi mõnede teadlaste seas tekkinud sügavalt tunnetatud vajaduseni hakata noort põlvkonda inspireerima ja neid teaduse poole suunama moel, mis neid kõnetab. Nii sündis esmalt Teadusbuss, mis on 2004. aastast toonud teadusteatri nii otseses kui ülekantud tähenduses särtsakaid etendusi paljudesse Eesti koolidesse. Suure osa raketisaate tuumikust nii ekraanil kui selle taga moodustavadki sealt võrsunud noored.
Teadusbussi, «Rakett 69» ja mitmete teiste algatuste üks ajend on mure, et liiga vähe noori valib edasiõppimiseks loodus- ja täppisteaduste valdkonna või tehnoloogilised erialad. See ei kummita ainult Eestit, vaid on omane suurele osale lääneriikidest. Tagajärjed on ilmsed: kui riik ise ei suuda ette valmistada piisavalt haritud teadlasi ja insenere, siis tuleb need kas importida (näiteks Hiinast või Indiast) või mitte hellitada lootusi olla edukas, innovaatiline ja teadmistepõhine ühiskond. Nii on viimastel aastatel teaduse populariseerimine jõudnud tugevalt ka Eesti riigi väärtustatavate teemade ringi.
«Rakett 69» sünni tagamaad ja edu heidavad ka pisut teistsugust valgust viimatisele debatile, mis puhkes rahvusringhäälingu eetris olevate fondidest rahastatud saadete ümber. Ka «Rakett 69» on üks neist, valmides nüüdse Eesti Teadusfondi all oleva TeaMe programmi tellimusel. See omakorda on suures osas rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.
Võib üsna kindlalt väita, et ilma selle toetuseta ei oleks saadet sündinud. Vähemasti mitte nii köitval ja edukal kujul. Saate formaat, milles (e-riigile igati sobilikult) ristkasutatakse efektselt eri liiki meediat, valmis juba mitu aastat enne seda, kui see TeaMe programmi noortele suunatud teadussaate hankel parimaks tunnistati. Kuid arvatava kulukuse tõttu ei leidnud saade enne seda teed ETV ekraanile (ja see pole ilmselt ainus selle saatusega teadussaade).
Ilmselt on võimatu mõõta, milline on «Rakett 69» mõju noorte erialavalikule ja selle kaudu pikas plaanis Eesti majanduskasvule. Kuid kindlasti on see suurem kui ühegi sarnase saateta.
Väljastpoolt tulev abikäsi on seekord osutunud tarvilikuks mitte ainult saadete sünniks, vaid ka osutajana, et meil on konkurentsivõimelisi telesarju toota suutvad talendid, kes vaid vajasid võimalust ja vahendeid.