Postimehe arvamusportaali palvel presidendi emakeelepäeva kõnet kommenteerinud õpetajate liidu juhatuse liikme ja Kose gümnaasiumi õpetaja Astrid Sildniku väitel aitaks noorte mõtlemisvõimet arendada ühisarutelud ja väitlused koolis, meedia ja vanemate inimeste eeskuju ning õpetajate koostöö.
Meie riigipea emakeelepäeva kõnes esitatud ettepanekud on tekitanud elavat vastukaja ja pannud inimesi kaasa mõtlema. Enim poleemikat on tekitanud mõte kirjalike tööde osakaalu suurendamine mõtlemis- ja eneseväljenduse arendamiseks.
Kuna olen harjunud hariduselu probleeme ka õpilastega arutama, küsisin täna abiturientide arvamust kirjutamise teemal ja arutelu käigus jõudsime ühisele järeldusele, et kirjutamine kahtlemata aitab mõtteid süstematiseerida, aga koolis tuleks rohkem korraldada ühisdiskussioone ja väitlusi.
Toon siinkohal ühe õpilase arvamuse: «Arutleda saab ka suuliselt. See nõuab koolides väiksemaid rühmi, aga tulemus oleks parem. Kirjandis saab lisada ainult oma arvamuse, aga vastaspool on tumm. Seetõttu ongi suuline arutlus parem, et kohe saab vastuargumente kuulda ning vajadusel enda omi korrigeerida. Enne valimisi on ka debatid suuliselt; poliitikud ei kirjuta võidu raamatuid.»
Veel tõid õpilased välja, et massimeedia ja vanem põlvkond peaks oma keelekasutusele enam tähelepanu pöörama, sest keele- ja mõttemallid saavad noored just neilt.
Õpilase mõtlemisvõime arenemise soodustamine on keeruline ülesanne ja siin annab kõige parema tulemuse õpetajate koostöö.
Õppekavasse on ainete lõiming küll sisse kirjutatud, kuid praktikas õpetajad eriti ei tea, mida teistes ainetes täpselt õpetatakse ja kuidas teemasid ühendada saaks.
Meie jaoks on selline meeskonnatöö üsna uudne mõte, kuigi teistes riikides, näiteks Norras, toimib see väga hästi. Siiski on ka meil juba mõningaid näiteid, nt Khan Academy.
Usun, et haritud, loovate ja hea keeleoskusega inimeste kasvamise võti peitubki eelkõige õpetajate, õppejõudude ja (üli)õpilaste koostöös.
President kutsus üles ka tehnoloogilisi oskusi täiendama ja seda just tippimistehnika omandamise näol.
Tippimisoskus on kahtlemata vajalik ja kasulik, mõnes koolis seda ka juba õpetatakse. Õpilaste arvamuse kohaselt oleks selle õppimine just vanematele inimestele vajalik, sest noored on MSNi ja Facebooki kasutades vägagi kiireks tippijaks kujunenud.
Sealt mõtet edasi arendades võiks näiteks e-etteütluse veebilehele väikese eesti keelele kohandatud tippimisprogrammi lisada, et huvilised saaksid järgmise aasta etteütluseks harjutama hakata.