Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

:

Kalle Palling: autod alkolukku!

Avad autoukse, kinnitad turvavöö, keerad süütevõtit ja valid sobiva raadiojaama – kõik need sammud on autojuhtidele tuttavad ja elementaarsed. Tihti sama loomulikud nagu hingamine, neile ei pea isegi mõtlema. Üks iseenesestmõistetavuse tõttu mainimata jäänud asjaolu nende toimingute juures on, et rooli istudes tuleb olla kaine.

Vastutustundega inimene istub rooli ilma promillita veres. Eeldame seda kõigilt liiklejatelt. Ometi on alkoholi tarvitamisega seotud iga kolmas surmaga lõppev liiklusõnnetus Euroopas.

Kuidas tagada, et liikluses keeraksid rooli vaid kained juhid? Räägitud on karistuste karmistamisest ja politsei töö tõhustamisest. Kuna nendele meetmetele viitas eelmisel nädalal ka liiklusjurist Indrek Sirk, siis pikalt nende analüüsil ei peatuks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et olemasolevate võimaluste juures ei anna need maksimaalset soovitud efekti.

Juba 2008. aastal kirjutasin ühest lihtsast aga äärmiselt tõhusast lahendusest, alkolukust, mille kasutuselevõtu analüüsi on Soome ja Rootsi eeskujul nüüd ette võtnud ka meie majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Tookord pidasin silmas alkoluku paigaldamist eelkõige suurema sotsiaalse vastutusega roolikeerajatele, nagu liinitakso- või bussijuhid. Nüüdseks olen aga seisukohal, et peame muutma alkoluku kohustuslikuks kõikidele autojuhtidele.

Alkoholilukk on seade, mille eesmärk on aidata juhil teha kaineid otsuseid, ennetada joobes olekus sõiduki juhtimist ning väga rängalt lõppevaid liiklusõnnetusi.

Tegemist on sõiduki süütesüsteemiga ühenduses olev tehnilise seadmega, mis enne auto käivitamist nõuab seadmesse puhumist, et kontrollida väljahingatava õhu koostist. Esimene autotootja, kes pakub alkolukku lisavarustusena sarnaselt stereosüsteemiga on Volvo.

Seadmes kasutatakse kütuseelemendi-tehnoloogiat ehk täpselt sama tehnoloogiat nagu enamik Euroopa politseijõududest. Auto ei käivitu enne, kui juht on puhunud juhtmeta käsiseadmesse. Tänu kõrgtehnoloogilistele anduritele ei ole seadet võimalik petta kasutades väliseid õhuallikaid, näiteks pumpa. Samuti pole võimalik sellist seadet sõiduki süütesüsteemi rikkumata ja autot kahjustamata maha võtta.

Omavoliline eemaldamine või näiteks juhtme läbi lõikamine võrdub joobes seisundis seadmesse puhumisega, sõiduk lihtsalt ei käivitu. Usun, et kerges joobes isik võtab selle signaali peale restoranist kojusõitmiseks takso või ootab, et alkohol verest kaoks. Raskes joobes isik ei satu aga liiklusse.

On öeldud, et igasugused lukud on olnud läbi aastatuhandete ahela kõige nõrgem lüli ja et sellega ei lahenda probleemi. Mis on aga parem lahendus? Kas iga päev läbida politseireid? Liiklusest kõrvaldatakse keskmiselt 20 roolijoodikut päevas ja väidetavalt on iga 100-s Eesti teedel-tänavatel liikleva auto juht joobes. See teeb kokku 4000 autojuhti päevas, kellest suur hulk jääb aga politseile kättesaamatuks.

Kindlasti on küsimus finantseerimises. Väidan, et siin on võimalik tõmmata paralleel talverehvide kohustusliku kasutamisega. Riik nende soetamist ju ei toeta. Samas on nad talveperioodil kohustuslikud. Ikka selleks, et enda ja kaasliiklejate ohutus oleks tagatud. Sama loogika kehtib alkoluku puhul.

Rääkides auto soetamise loogikast, siis on erinevat lisavarustust, mida autole lisaks baasvarustusele võimalik soetada. Alkolukk on lisavarustuse hinnaskaalal samas klassis valuvelgede ja stereosüsteemiga. Küsimus on prioriteetsuses.

Rootsi ja Soome kasutavad praegu alkolukku asenduskaristusena. Samuti on paigaldatud alkolukud ühis- ja koolitranspordile. Alkolukkude kasutuselevõtu temaatikas võiksid kolm põhjamaad teha tihedat koostööd, et ühel hetkel ei oleks Euroopa Liidu territooriumil enam võimalik ilma alkolukkudeta autosid müüa. See suunaks ka autotootjad asjaga tegelema. Tublimad neist on alkolukud juba välja arendanud. Uha suurema alkolukkude kasutuselevõtuga langeb kindlasti ka nende soetamise hind.

MKM on juba alustanud analüüsi, millesse loodetavasti kaasatakse võimalikult suur hulk seotud valdkondade spetsialiste. Ühiskond vajab selleteemalist debatti ning seejuures kaineid otsuseid. Seaduse jõustumisel võiks kolme aasta jooksul kõikidele autodele korralise tehnilise ülevaatuse käigus ka alkolukud paigaldatud saada. Loodan juba aastal 2018, kui Eesti saab 100 aastaseks, ennetada alkolukkude abil kolmandikku liiklussurmasid.

Esimese sammuna võiksid joobes juhtide rooli taha istumist takistavate alkolukkude kasutamise propageerimiseks teha soodustusi kindlustusfirmad, vähendades süsteemiga varustatud autode riskikoefitsenti ja või kindlustusmakseid. Selleks pole vajadust isegi seadust muuta.

Ehkki sõidan ise kainena, tahan olla kindel, et juht kes mulle vastu tuleb ei oleks purjus. Kui saan selle vältimiseks midagi teha, siis teen. Isegi kui minu panus oleks oma auto alkolukku puhumine.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
    TARKUSEPÄEV
    Viimased uudised
    Top lood
    Top kommentaarid
    48h populaarsemad teemad
    POSTIMEES.ee
    Elu24
    Majandus24
    Sport
    TallinnCity
    Naine
    Tarbija24
    Välisuudised
    Arvamus
    Kultuur
    VIIMASED GALERIID
    Arhiiv