Järgmisel nädalal teevad Euroopa Liidu juhid Brüsselis veel ühe katse hoida eurotsoon rööbastel. Kaks esimest üritust juulis ja oktoobris ei suutnud Kreeka tulekahju levimisele piiri panna, kuid nüüd on ametnike sõnul paigas uus plaan – mille taga on seekord Saksamaa kogu oma võimsusega.
Euroopa integratsiooni ning ehk ka kontinendi rahuliku tuleviku nimel on vaja ühte võrrandisse mahutada kolm seni vastukäivaks osutunud eeldust. Esiteks, et Saksamaa on nõus maksma; teiseks, et Saksamaa kuludele tagataks piirid; kolmandaks, et raha on võlaturgude veenmiseks piisavalt. Viimastel nädalatel on võlaturud olnud euro tuleviku suhtes üha skeptilisemad.
Laenamine on muutunud väga kalliks Hispaania ja Itaalia jaoks, kuid ka Saksamaa enda intressid on tõusnud. Turud arvestavad võimalusega, et eurotsoon laguneb. Sama mõttega harjutab end kasvav arv Euroopa suurfirmasid.
Vaatlejate ja maaklerite enamus usub endiselt, et Berliin, Pariis ja Euroopa Keskpank sekkuvad kriisi minut enne südaööd. See hetk on nüüd käes. Euro päästmiseks on aega vaid nädala jagu päevi, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn. Uus plaan näib lihtsana. Eurotsooni riigid loovad Saksamaa tingimustel eelarveliidu.
Viimane kirjutatakse sisse ELi aluslepetesse. Euroopa Keskpank saab Saksamaalt rohelise tule hakata kokku ostma hädaliste võlakirju. Mingil hetkel alustatakse ühiste eurovõlakirjade programmiga. Saksamaa kantsler Angela Merkel on seni sellise sekkumise välistanud, kuid diplomaatide sõnul on küsimus tingimustes.
Keskpanga uus president Mario Draghi ütles eile, et määravaks saab meetmete järjestus – kui Saksamaa saab garantii, et eurotsoon allutatakse drakoonilisele eelarvedistsipliinile, nõustub Berliin ka muuga. (Siiski mitte piiritult ja igaveseks, nentis Draghi.) See, et lõpuks on olemas plaan, on hea. Aga küsimärke on palju.
ELi võimalikud lepingumuudatused tuleb ratifitseerida ülikiirelt. Lahtiseks jääb eurotsooni sidemete iseloom ülejäänud kümne riigiga (kes kõik peavad lahenduse heaks kiitma). Eelarveliit Saksamaa karmidel tingimustel ei pruugi olla vastuvõetav teiste eurotsooni riikide (k.a Eesti) jaoks.
Lahtine on, kas uut pakti hakkab jõustama Euroopa Komisjon või minnakse ühendusevälist teed. Ja miks on selliste ülioluliste küsimuste otsustamine jäetud viimasele hetkele? Sisuliselt pannakse kõik ühele kaardile. Kui vajalikku kompromissi ei tule või – mis tõenäolisem – kui turud seda alla ei neela, tuleb eurotsooni rongile sein ette.