Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jüri Mõis: majanduskasv tuleb ka lasteaiast

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ärimees Jüri Mõis. | FOTO: Erik Prozes

Eralasteaedades ja –hoidudes ning erahuvikoolides tuleb näha mitte linnaasutuste konkurente, vaid teenusepakkujaid, kellega koostöös saab lõpetada Tallinna alaväärse, ebaseadusliku ja ühiskondlikult kuluka olukorra lasteaianduses, mis on seni vähendanud ka Eesti konkurentsivõimet, kirjutab linnavolikokku pürgiv ettevõtja Jüri Mõis.

Rahvastikuteadlased on ammu tõestanud, et mida muretum on lapse lasteaeda panek seda rohkem lapsi sünnib. Meie koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt «valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele /../ võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteastutustes.»

Tallinna kodulehel on see linna kohustus moondunud väljendiks «lapsi võetakse lasteaeda vabade kohtade olemasolul». Tallinna kõikide lasteaedade teeninduspiirkonnaks on kinnitatud kogu Tallinna linna territoorium. Ametnikel on nii lihtsam.

Lasteaiasoovijad pangu end järjekorda ja kui soovitud lasteaeda või –sõime ei mahu, proovigu kuhugi mujale. Sisuliselt pole alla 2-aastastel Tallinna lasteasutusse asja ja kohaga võib arvestada «õigeaegse» järjekordapaneku puhul 2,5 -3 aastaselt. Sedasi ongi Tallinna noortel peredel üks elumure juures, mida seaduse järgi ei peaks olema – lapse lasteasutusse saamine.

Lasteaiad piirkondlikeks

Süsteemi tuleb muuta nii et lasteaiapiirkonnad peavad muutuma reaalselt piirkondadeks, kust on mugav lasteaeda käia. Ühe piirkonna kohtade ületäitumisel peaks juhataja teatama seda mitte lapsevanemale, vaid vastavale linnaametnikule.

Sel juhul peab algama kohata jäänud lapse lasteaiakoha käsitlemine. Kas suurendada ajutiselt olemasolevat rühma, leida teine sobiv lasteaed , sealhulgas ka eralasteaed, kui linnal ei ole pakkuda kohta linna lasteasteasutuses. Peaks olema iseenesestmõistetav, et kuutasu jääb samasuureks kui linnalasteaias. Praegu makstakse lasteaia ukse taha jäänud vanematele umbes 150-eurone valuraha mis katab kolmandiku erasektori lasteaia kohatasust. See ei ole õiglane ei sisult ega vormilt – seadus näeb ette koha kõikidele.

Piirkonniti võib olla majanduslikult mõistlik uue lasteaia ehitamise asemel osta teenus pikaajaliselt sisse eralasteaialt. Linnalasteaias ei ole kohad linna rahakotile odavamad kui eralasteaias, sellepärast tuleks neid julgemalt kaasata. Linnalasteaia kuutasu on madalam vaid sellepärast et linn määrab kohatasu valemiga (12,2 protsenti töötasu alammäärast) ja see pole seotud lasteaia tegelike kuludega. Eralasteaia kuutasu on seotud tegelike kuludega.

Meil on juba mitmel alal tavaline praktika, et munitsipaalteenust opereerib erakätes olev asutus. Näiteks haigekassa ostab nn tasuta aegu erakliinikutelt ning mitmeid linna- ja maakonnabussiliine opereerivad erabussifirmad. Linna ülesanne seada teenusele standardid ning kehtestada pakkujatele õiglane ja läbipaistev reeglistik.

Vaba konkurentsi ei ole vaja karta ka mitte laste puhul. Turumajandus peab teenima inimeste huve, mitte vastupid!

Kivi lapsevanema kaelas

Alaväärsust tekitav lasteaia järjekorrasüsteem tuleb lõpetada ja teha ametnik vastutavaks sobiva lahenduse eest, mitte jätta probleem kokkuvõttes lapsevanema kaela. Praegu on nii: kui laps sünnib ja saab isikukoodi, tuleb ta kiiresti panna lasteaiajärjekorda. Eelis on aasta alguses sündinutel sest alates augustist sündinud lastele sageli enam ülejärgmiseks aastaks kohti ei jätku kuna ka lasteaedades käib planeerimine millegipärast õppeaastate kaupa.

Samas on järjekord niikuinii ebaülevaatlik, sest noorte perede elukohad ja olukorrad muutuvad päris palju. Järjekorrasüsteemi asemel tuleb kehtestada pooleaastane etteteatmistähtaeg, mil linnavalitsus kindlustab lasteaiakoha. See on piisav aeg lahenduste leidmiseks.

Noored pered saaksid oma elu paremini planeerida, kui on teada kuupäev, mis ajast lapse saamine on lasteaeda või -hoidu tagatud. Ka tööandja seisukohalst on vajalik täpselt teada, mil töötaja saab lapsepuhkuselt tagasi tulla.

Jah, kulud lähevad palju suuremaks ja ametnikele tuleb tööd juurde. Kuid linnaeelarve just sellisteks kulutusteks mõeldud ongi, sest lapsed ongi meie tulevik ja väikelastel peabki olema omavalistuse kõige suurem hool.

Lasteaiakohtade kättesaadavuse kõrval on ülim aeg pöörata tähelepanu ka sisulistele muudatustele. Eesti peab olema atraktiivse elu- ja töökohana maailma tasemel konkurentsis nii välismaa talentide kui tagasipöördumist kaaluvate eestlaste silmis.

Parimas tööeas spetsialistidel on tihti väiksed lapsed ning laste hoidmise ja koolitamisega seonduv on elukoha valikul otsustava tähtsusega faktor. Juba vanaisana lasteaias laste järel käies näen et töökorraldus, teemad, rühma suurus ja magustoidurohke menüü on minu lapsepõlve ajast vähe muutunud.

Kõrvalt vaadates tundub, et toredad, entusiastlikud ja kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad on lõksus poole sajandi vanuses jäigas ja tardunud süsteemis. Praegusi lasteaiahoonete remonte ning personali palgatõuse tuleb kahtlemata jätkata, kuid sellest üksi jääb väheks, sest lasteaedadega seonduv vajab järgmisele tasemele jõudmiseks sügavamat sisemist muutust.

Vajame Skandinaavia taset

On vaja koguda ettepanekuid ja analüüsida, kuidas kohandada munitsipaallasteaiateenus tänapäeva vanemate ootustele ja tööaegadele ning kaasaegsetele teaduslikele pedagoogilistele arusaamadele vastavaks. Tõeliselt lapsesõbralik on lasteaiasüsteem siis, kui Eesti emad toovad vanemahüvitise lõppedes lapsed julgelt ja rõõmsalt lasteaeda nagu seda teevad Skandinaavia emad, selle asemel et püsida lapsega kodus nii kaua kuni rahaliselt vähegi võimalik.

Lasteaedade kvaliteedi tõus parandab naiste positsiooni tööturul, mis omakorda vähendab palgalõhet. Piltlikult öeldes peaks siia koliv Rootsi perekond tundma, et meie lasteaiad vastavad Skandinaavia tasemele. Eesmärk ei peaks olema lasteaia või lasteaiatoidu hinna langetamine, vaid kohtade kättesaadavus ja üldise kvaliteedi tõus.

Tagasi üles