Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lauri Hussar: Tallinn, meil on probleem

22
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lauri Hussar | FOTO: Jaanus Lensment

Tallinn, wir haben ein Problem. Just nii algab Frankfurter Allgemeine artikkel, mis räägib Eesti ID-kaarti tabanud teoreetilistest turvaprobleemidest.

Artikli toon oli Eesti kui e-pioneeri suhtes kriitiline ning lõppes mürgise märkusega, et Euroopa Liidu küberturvalisuse õppuse korraldamise ajal tuleb Eestil endal tegeleda reaalse küberprobleemiga. Sisuliselt võime öelda, et Eesti e-riigi maine on löögi all ja kübermaailma suhtes ülikahtlustavad ajakirjanikud saanud võimaluse parastavalt öelda, et meie eduloost saab fööniksilend.

Kuidas me jõudsime siia, et ühest teoreetilisest ja vaid matemaatilisest võimalusest on saanud olukord, milles maailma ajakirjandus, sealhulgas selle suured, Financial Times ja Frankfurter Allgemeine, on võtnud Eesti kui e-riigi arengu suhtes skeptilise hoiaku.

Lähemal vaatlemisel peame kahjuks tõdema, et kõige suurem oht meie e-riigi mainele oleme olnud me ise. Kui vaid teoreetilisest turvariskist oleks räägitud teistmoodi, mitte peaministrit ja poliitikuid mängu tuues, oleks ka teema kajastus olnud mitu korda tagasihoidlikum.

Peaminister Jüri Ratas võttis tubli korvpallimeeskonna kaptenina viimase sekundi viske enda peale, kuid ei teda nõustanud ametnikud ega valdkonnaeksperdid juhtinud tähelepanu sellele, et tegu ei ole isegi mitte poolaja viimaste sekunditega. Selle asemel lubasid ametnikud peaministri rambivalgusesse, andes nii tehnilisele küsimusele hiiglasliku poliitilise võimenduse.

Mind hämmastab, et seesama Eesti e-riigi suhtes kriitiline ajakirjandus on jätnud tähelepanuta Saksamaa e-tervise patsiendikaardid, millel on Eesti ID-kaardiga identne Gemalto firma kiip. See kümnete miljonite inimeste delikaatseid isikuandmeid puudutav seik on jäänud täielikult märkamata. Gemalto välja antud kiipe on miljardi ringis ning ka sellele turvariskile ei ole rahvusvaheline press seni piisavalt tähelepanu juhtinud.

Eesti peaminister on teema jõuliselt rambivalgusesse tõstmisel käitunud valimisteks valmistuva kohaliku tasandi poliitikuna, kuid Euroopa Liidu eesistujamaa peaministrina lati alt läbi jooksnud.

Kui ettevaatliku kommunikatsiooni asemel valiti jõuline tee, siis oleks tulnud öelda, et tegu on üleeuroopalise andmekaitseprobleemiga, mille lahendamisele tahab Eesti kaasa aidata. Arutelusse oleks tulnud kaasata ka Euroopa andmekaitseinspektor Giovanni Buttarelli ja jõuliselt tulnuks nõuda kiipi tootnud firmalt kiiret koostööd.

Mainekahju on Eesti juba saanud ja võimalus olukorda pisutki parandada avaneb kuu lõpus Tallinnas Euroopa Liidu digiteemalisel tippkohtumisel. Ohus ei ole ei rohkem ega vähem kui Eesti e-riigi maine.

Tagasi üles