Perestroika ja uutmise vaim võimaldas muutusi ka ühiskondlikus mõtlemises. Eestis avas avalikustamise ajajärgu tegelikult vastuseis fosforiidikaevandamisele. Vabanenud poliitvangide algatusel 1987. aastal loodud Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) tõi murrangu.
Peeter Langovitsi tagasivaade: ERSP valimiskampaania algus Hirvepargis (1)
18. august 2017, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algul sooviti 23. augustil 1987 korraldada miiting Raekoja platsil, ent luba anti kogunemiseks Hirvepargis. Kohale tulnud ligi 2000 miitingulise seas oli ka partei- ja julgeolekutegelasi.
Esimest korda nõuti avalikult MRP salaprotokollide avalikustamist ja nende tühistamist. Peakõne oli Tiit Madissonilt, Lagle Parek kutsus üles andma allkirju stalinismi ohvrite mälestussamba rajamiseks. Üritus möödus rahumeelselt ja leidis vastukaja välismaal.
Eesti ajakirjandus kajastas sündmust partei korraldusel tagasihoitult ning nimetas toimunut nõukogudevastaseks väljaastumiseks. Ent MRP ja salaprotokollid tõusid päevakorda ja enam ei saanud eitada nende olemasolu, sest ka Moskva arhiividest leiti 1988. aastal need dokumendid üles.
Julgelt poliitareenile astunud MRP-AEG baasil asutati Pilistveres 20. augustil 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Kui 1987. aastal nõuti esimest korda MRP ajaloolise tõe avaldamist, siis aasta hiljem neile kohtumispaigaks kujunenud Hirvepargis Eestile riiklikku iseseisvuse taastamist.
Samal ajal laienes muinsuskaitse liikumine ja sündis rahvaliikumine Rahvarinne perestroika toetuseks, mis kogus toetust lauluväljaku üritustega. Erineva toetajaskonnaga poliitilised jõud ajasid tollases poliitikas erinevaid liine. Koostöös jõuti soodsal hetkel Eesti taasiseseivumiseni. Päevakorda tulid uued sihid, valimiste eel kujunes ümber poliitmaastik. Muutus ka ERSP: kes liitus Isamaaga, keda ahvatles «Eesti kodanik».
23 . augustil 1992 möödus viis aastat Hirvepargi väljaastumisest, mis Tunne Kelami sõnul tõestas, et vastuhakk oli siis Eestis võimalik. Riigis kujunes välja organiseeritud vabadusliikumine ja Hirvepargist sai demokraatliku rahvaalgatuse sümbol.
Sel päeval koguneti Raekoja platsile ja liiguti koos loosungeid-plakateid kandvate miitingulistega kõnekoosolekule Hirveparki. Nõuti võõrvägede kiiret lahkumist, lahendust Setumaa probleemidele ja inimväärset palka. 1000 kohalolnust
olid enamuses need, kes olid ka vanas kohtumispaigas igal aastal käinud. Laulsid setu memmed, oma loominguga astus üles Aleksander Suumann. Kõnelesid Lagle Parek, Tiit Madisson jpt. Kuid üritusel polnud enam ühiskonnas sellist kaalu. Sellest oli saanud eelkõige ERSP riigikogu ja presidendi valmiskampaania avaüritus. ERSP loosung oli «Eesti tuleb tagasi!» ja presidendikandidaadiks Lagle Parek.
Üllatuseks oli endine poliitvang Mart Niklus kohal vangiriietes ja plakatiga «Vabadust – Mart Niklusele», mida kunagised võitluskaaslased talle ja Enn Tartole vabadust nõudes kohtumajas ees kandsid. «Eesti kodaniku» ridades kandideerivat Niklust ei soovitud seekord kõnepuldis näha.