Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaul Nurm: Keskerakond on jätkuvalt Savisaare haardes

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaul Nurm. | FOTO: Erakogu

Edgar Savisaare valimisliit on lihtsalt vana ninasarviku järjekordne trikk hoida enda loodud ja pikalt juhitud Keskerakonda lõa otsas, kirjutab Vabaerakonna juhatuse liige Kaul Nurm.

Tänaseks on asi selge: Savisaare valimisliit tuleb. Jääb üle üksnes küsimus, miks ta seda teeb, mis on selle eesmärk ja motiivid? Kindel on see, et Savisaar püüab palju priskemat kala, kui seni on avalikkuse ees arvatud.

Keskerakonna praegused ja endised liikmed on teinud hulga avaldusi, et Savisaare valimisliidu moodustamine kannab endas erakonnalt väljapressimise eesmärke. Senini arvati, et Savisaar loobub valimisliidust ja säilitab erakonna ühtsuse, mille hinnaks on rahalised hüved, nagu käimasoleva kriminaalasja kulude kandmine ja ajaloonõuniku tasuline koht erakonnas.

Tõenäoliselt on varjatult arutatud ka Savisaarele kompensatsioonimandaadiga tagatavat eluaegse riigikogu liikme kohta ja sellega kaasnevat tasu. Äsja vastuvõetud «kahe tooli seadus» võimaldaks tal saada ka Tallinna linnavolikogu esimehe ametitasu. Kui küsimus oleks üksnes rahas, leitaks Savisaarele veel mõni tasuline lisakoht linnaettevõtete nõukogudes.

Teisalt on palju räägitud ka auvõla maksmisest seoses Savisaare tiiva kaotusega mullu novembris toimunud erakonna esimehe valimistel. Keskerakondlased on arvanud, et Savisaar lepib siin sümboolse Tallinna üldnimekirja esinumbri kohaga, mis näitab tegelikult, kui vähe nad oma endist esimeest tunnevad.

Savisaar ei ole inimene, kes elab teiste armust, vaid ta haarab hetkel positsiooni järele, millega saab Keskerakonna käekäiku edasi dikteerida ka järgmised neli aastat. Ta soovib lisaks rahalistele hüvedele saada taas otsustajaks Eesti poliitikas.

Mis on siis Savisaare plaan?

Savisaar käitub täna enda jaoks ülimalt ratsionaalselt ja otsib uut jõuõlga, mille kaudu ennast Eesti poliitikas taaskehtestada. Ta on aru saanud, et 2017. aasta oktoobrikuu kohalikud valimised on selle plaani teostamiseks ka tema viimane võimalus.

See plaan toetub Tallinna 350 000st valijast 170 000-le muukeelsele valijale, kellest 40 000 halli passi omanikku Riigikogu valida ei saagi. Neist osaleb valimistel vähemalt 65 protsenti, mida Savisaarel tuleb nüüd jagada Yana Toomi ja Mihhail Kõlvartiga.

Selle plaani järgmine arvestus on, et Savisaare valimisliit ja Keskerakond saavad pärast kohalike valimisi moodustada Tallinnas ühise võimukoalitsiooni. Seda soovi väljendas ta ka ise eilsel pressikonverentsil ja selle soovi teostamiseks räägib ta avalikkusele, et lõi valimisliidu Keskerakonna toetuseks. Sünnib uus Keskerakonna koalitsioon, kuid juba Savisaare armust ja tingimustel. Keskerakonna koalitsioon mistahes teise erakonnaga lõhuks ära senise toiduahela Tallinnas, millest elatub hinnanguliselt 250–300 keskerakondlast, mistõttu tuleb seda stsenaariumi pidada ebatõenäoliseks.

Selline plaan võimaldab aga Savisaarel välja nõuda kõik juba praegu pakutud rahalised hüved, ja veel enamgi. Pidevalt Tallinna võimukoalitsiooni lõhkumise hinnaga võimaldab see ka Keskerakonna valitsuskoalitsioonilt riigi tasandil üht-teist välja pressida.

Samuti kaitseb Savisaar sellega oma tänaseid järgijaid Keskerakonna sees 2019. aasta riigikogu valimiste nimekirju koostades. Nii minnakse riigikogu valimistele jälle ühtsena ja valimisnimekiri tuleb koostamisel niinimetatud tõmbluku meetodiga – üks nimi Ratase leerist, teine Savisaare omast.

See on plaan, millega võetakse nii Ratas kui ka kogu Keskerakond Savisaare pantvangiks. Sellele väitele leidus ka eilsest pressikonverentsist Savisaare antud vihje – soovin, et Ratas jätkaks peaministrina ja et erakond tuleb välja tõmmata paremale poole kaldumise ohust. Ta mainis mitut poliitikavaldkonda, mis ei puutu üldse kohalike valimiste kompetentsi, kuid mis tuleks riigi tasandil teisiti korraldada.

Sellel plaanil on aga vaid üks puudus – see ei paku ei Tallinna elanikele ega ka Eesti kodanikele paremat tulevikku, vaid rahuldab üksnes Savisaare isiklikke vajadusi ja ambitsioone. Plaani nõrgaks kohaks on õnneks see, et mandaatidest võib peale valimisi puudu tulla.

Tagasi üles