Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Brexiti juhtrühma liikmed: britid paiskavad miljonid eurooplased ebamäärasusse

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eurod Brexiti sildi taga. | FOTO: DADO RUVIC/REUTERS/Scanpix

Me lepime Brexitiga, kuna see on demokraatlik valik, kuid me pole kunagi arvanud, et see tähendaks midagi head. See ei tähenda head majandusele, kindlasti ei parane sellest Euroopa ega ka Ühendkuningriigi seisund maailmas, ja kõige vähem kasu võivad sellest loota kodanikud.

Kui lugesime Ühendkuningriigi ettepanekut kodanike õiguste kohta, sai meie seisukoht veelgi kinnitust. Tekst ei täida isegi omaenda püstitatud eesmärki – seada kodanikud esikohale –, vaid heidab miljonite eurooplaste elule ebamäärasuse ja kindlusetuse tumeda varju.

Kui võrrelda seda ELi Brexiti-läbirääkija Michel Barnier’ ettepanekuga, on erinevused rabavad. ELi ettepaneku järgi jäävad nii Ühendkuningriigi kui ka ELi kodanikele võrdsed õigused ja sama kaitsetase, mille ELi õigus neile praegu tagab. Kõik enne väljaastumise kuupäeva saadud õigused on vahetult jõustatavad ning õiguste eluaegne kaitse, täielik vastastikkus ja võrdne kohtlemine on tagatud. See on lihtne, selge ja õiglane seisukoht. Just seda mõtleb suurem osa Ühendkuningriigi kodanikke, öeldes, et nad soovivad säilitada oma ELi kodakondsuse.

Ühendkuningriigi vastus meie suuremeelsele pakkumisele tuli kolme nädala pärast. See mõjus nagu külm dušš. Ühendkuningriigi valitsus paneb ette, et juba järgmisel päeval pärast Brexitit saaksid Euroopa Liidu kodanikest seal «kolmandate riikide kodanikud». Neil oleksid Ühendkuningriigis väiksemad õigused kui need, mida pakutakse Ühendkuningriigi kodanikele kõikjal ELis.

ELi kodanikud ei kaota mitte ainult Ühendkuningriigi kohalikel valimistel hääletamise õigust, vaid lisaks kohaldatakse nende tulevastele pereliikmetele miinimumsissetuleku nõuet, ning ei ole selge, milline saab olema nende pärast Brexitit sündinud laste staatus. Ühendkuningriigi ettepanek toob kaasa reaalse ohu, et tekib teise järgu kodanikkond. See on vastuolus isegi referendumieelse manifestiga «Hääletage lahkumise poolt», kus lubati, et ELi kodanikke ei kohelda halvemini kui seni.

Vähe sellest, et ettepanekus puudub vastastikkus. Näib, et Ühendkuningriik sihib ühtlasi esikohta bürokraatia edetabelis. Kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed, peavad esitama eraldi avalduse nn püsielaniku staatuse saamiseks. Inimesed, kes üleminekuperioodi lõpuks ei ole täitnud viieaastase elamise nõuet, peavad esitama kaks avaldust – Ühendkuningriiki jäämiseks ja püsielaniku staatuse saamiseks. Mingeid võrdse kohtlemise tagatisi taotlejatele ei anta.

Kuid bürokraatiast võib veel üle saada. Tõelist muret teeb jätkuv ebakindlus. Ühendkuningriigi ettepanek on tehtud rohkem kui aasta pärast Brexiti referendumit, kuid sellegipoolest jäetakse hulk küsimusi vastuseta.

Kas Euroopa Liidust pärit üliõpilased peavad hakkama suuremat õppemaksu maksma, isegi pärast seda, kui nad on uueks, 2019–2020 õppeaastaks juba avalduse esitanud? Kas arstidele tagatakse, et Ühendkuningriik tunnistab ka edaspidi nende kvalifikatsiooni? Miks ei mainita ettepanekus üldse piiriüleseid töötajaid, kes töötavad Ühendkuningriigis, kuid elavad ELis? Ja miks ei anna Ühendkuningriigi valitsus selget kinnitust, et kõigi Euroopa Liidu kodanike õigused jäävad kuni Brexiti kuupäevani muutumatuks?

Me tunneme Ühendkuningriigi õigussüsteemi vastu suurimat lugupidamist, kuid sealsed kohtud kohaldavad seadusi, mille on vastu võtnud Briti poliitikud, kes ei suuda anda tagatisi isegi lähiaastateks, saati siis kogu eluks. Seetõttu peaksid nii Ühendkuningriigi kui ka Euroopa Liidu kodanikud saama oma õigusi teostada mehhanismi kaudu, milles täidab täielikult oma ülesandeid Euroopa Kohus.

2019. aasta alguses on Euroopa Parlamendi liikmetel õigus öelda Brexiti kohta viimane sõna. Lähikuudel teeme tihedat koostööd ELi läbirääkija ja 27 liikmesriigiga, et aidata läbirääkimisi suunata. Meie soov on saavutada ulatuslik ja järkjärguline lahkumisleping. Me tahame, et oleks selge: kõigepealt on vaja piisavaid edusamme, eelkõige kodakondsuse ja ühtse finantsarvelduse valdkonnas, alles seejärel saame kindlaks määrata ELi ja Ühendkuningriigi uued suhted. Läbirääkimisteks ette nähtud aeg lõpeb 30. märtsil 2019 ning me ei nõustu mingil juhul tähtaega pikendama, sest see tähendaks, et Ühendkuningriigis tuleks 2019. aasta mais korraldada Euroopa Parlamendi valimised. Selline sündmuskäik on mõeldamatu.

Euroopa Liidu ühine missioon on õigusi laiendada ja tugevdada, mitte neid vähendada. Me ei nõustu iial õiguste tagasiulatuva äravõtmisega. Euroopa Parlament jätab endale õiguse keelduda mis tahes lepingust, mille alusel ELi kodanikke, olenemata sellest, millise liikmesriigi kodanikud nad on, koheldaks vähem soodsalt kui praegu. Meie jaoks on tegemist kesksete põhiõiguste ja väärtustega, mis moodustavad Euroopa projekti tuuma.

Guy Verhofstadt, Brexiti juhtrühma ja fraktsiooni ALDE esimees

Manfred Weber, fraktsiooni EPP esimees

Gianni Pittella, fraktsiooni S&D esimees

Gabi Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL esimees

Ska Keller, Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE kaasesimehed

Elmar Brok, Brexiti juhtrühma liige

Roberto Gualtieri, Brexiti juhtrühma liige

Danuta Hübner, Brexiti juhtrühma liige

Tagasi üles