Winston P. Nagan: varjatud revolutsioon – Ameerika plutokraatia tulevik

Winston P. Nagan Foto: www.law.ufl.edu

Florida ülikooli Levini õiguskolledži emeriitprofessor Winston P. Nagan esitab sünge tulevikuvaate sellest, kuidas president Donald Trumpi programmi elluviimine võib muuta USA riigiks, kus sarnaselt Venemaaga ei loe laiemad väärtused ega kõlblus, vaid üksnes rikaste võimurite huvid.  

Hiljaaegu sõnas president Trumpi peanõunik Steve Bannon reaktsioonilisele kuulajaskonnale, et käesoleva administratsiooni peamine poliitiline eesmärk on nõndanimetatud administratiivse riigi täielik lammutamine. Selle sihi taotlemise tagajärjed ulatuvad õige kaugele, sest sotsiaaldemokraatliku konstitutsioonilise riigi administratiivse arhitektuuri ulatuslikum muutmine toob lõppkokkuvõttes kaasa konstitutsiooni enda kokkuvarisemise. Vaatame seda ajaloolises perspektiivis. Eelmisel sajandivahetusel hakkas president Teddy Roosevelt tajuma ohtu, mida oligarhilised ärisuundumused kujutasid endast föderaalsele liidule ja Ameerika demokraatiale. Ta nägi, et tärkavad ulatuslikud korporatiivsed monopolid ohustavad meie konstitutsiooni ja selle demokraatlikke põhimõtteid. Kui sellele mitte vastu astuda, oleks konstitutsioon sattunud valimata plutokraatia mõju ja poliitilise kontrolli alla. Sel ajal pidas ta plutokraatiat suurimaks ohuks Ameerika väärtustele.

1929. aastal tabas meid suur majanduskriis. Plutokraatia huvides oli kindlustada oma positsioone ülemkohtu otsusega Lochnew New Yorgi vastu^[1], mis muutis eraomandi fundamentaalseks ja peaaegu vaidlustamatuks konstitutsiooniliseks õiguseks. Reguleerimata vabaturumajandus, mida kaitses eraomandi tõstmine peaaegu absoluutsesse seisundisse, tõi kaasa üüratu spekuleerimise, mis omakorda tingis selle, et kapitalism asus iseennast õgima.