Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Raul Veede: kui kool lüüakse ajalehega lapikuks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Raul Veede | FOTO: Erakogu

Mõne aja eest võis ajakirjandusest lugeda: ühes Tartu koolis käis külaline lastele õpetamas, et Maa on lapik. Kommentaariumides ja sotsiaalmeedias läksid inimesed elevile, suuremalt jaolt kiruti kooli, kuid entusiastid vaimustusid ka uue mõttelaadi võidust, kirjutab meediaspetsialist Raul Veede Õpetajate Lehes.

Viimati vihjas uudisele isegi president, kes noore teadlase preemiaid üle andes märkis: „Tänapäeval, kui arvestatav osa inimestest on harjunud iga aasta alguses aastahoroskoopi ootama, on väga tähtis võidelda lapiku maailma teooriate vastu.”

Õppetund koolidele

Lugu sai punkti Tartu Waldorfgümnaasiumi õpilase sõnadega ERR-i arvamusportaalis, kus ta selgitas, mis siis õigupoolest toimus, miks ja kuidas. Enamik ärritunuid tundus rahunevat, kuuldes, et 11. klassi initsiatiivil kutsus õpetaja neile esinema eksootilise mõttelaadiga külalise Hando Tõnumaa, kes heietas maast ja ilmast moel, millega noored tavaliselt kokku ei puutu. Lapik maa jäi vaid üheks kõrvaliseks jutupunktiks teiste seas ning eelnenud kümmet kooliaastat külaline õpilaste peast välja ei uhtunud. Õpilane noomis ka sensatsioonijanulist ajakirjandust, kes ei kontrollinud sündmuse detaile ning kaotas usaldusväärsust.

Koolidele oli see paras õppetund, kui lähtuda lootusest, et inimesed suudavad õppida teiste vigadest. Ehkki koolielu enamasti uudisekünnist ei ületa, tuleb mõnikord ootamatult ette olukordi, kus direktor ärkab hommikul ajakirjaniku telefonikõne peale või leiab tööle jõudes kooli õuelt telebussi.

Kõnealust Waldorfi kooli juhtumit lähemalt uurides tuleb nentida, et hea skandaal saab alguse ikka mitme osalise ühisest pingutustest. Lehelugudes otseseid faktivigu polnud, kuid kajastus polnud ka päris tasakaalus. Algusest peale keeldus kool teemat kommenteerimast ega lubanud ka õpilastelt selgitust saada.

Ministeeriumi kommentaar ei saanudki olla muud kui üldsõnaline, ehkki kooli väljaütlemistest paistev ootus, et haridusministeerium ei vastaks ühelegi telefonikõnele ilma koolilt luba saamata, on samuti mõnevõrra omapärane.

Tegelikult andis kogu käsitlusele alguse ja suuna oma Facebooki-postituses Hando Tõnumaa, kes tõstis seal esile just nimelt lapiku maa teema. Õppinud Tallinna ülikoolis meediat ja imagoloogiat, teadis ta ilmselt üsna täpselt, mida tegi, kui teatas võidukalt: „Tegime täna ajalugu …” Kui meenutada, et mullu mais kuulutas kohus välja tema juhitava portaali Telegram omanikfirma pankroti, kulus reklaam nn alternatiivuudiste ärile kindlasti marjaks ära.

Paraku ei osanud kool arvestada võimalusega, et külaline teda enesereklaamiks ära kasutab, ning ajakirjandus neelas sööda alla, esitades uudist kenasti etteantud raamistuses.

Furoori põhjus

„Tõejärgsuse” esiletõus kogu lääne ühiskonnas muudab osa inimesi murelikuks: teaduspõhisuse kaotavad mitte üksnes poliitilised otsused, vaid ka kool ja haridus. Kui keegi astub klassi ette kõnelema, laenab kool talle oma autoriteeti. Ühiskond eeldab üldjuhul, et päris igaüht laste ette ei lasta ning et kool on selle valiku läbi mõelnud.

Leidub küllaga olukordi, kus kooli külalistevalik võib panna avalikkuse kulmu kergitama. Näiteks on tulekul kohalike omavalitsuste valimised.

Suur osa meelelahutustööstusest on suunatud lastele ja noortele, kes ei taju alati hästi, kui raskelt raha vanematele kätte tuleb. Aga kas peaks kõik tootjad ja müüjad siiski kooli lubama? Kui keegi pakub õppekavas esitatule „alternatiivi”, tekib küsimus, kas ei muuda see õpetaja tööd sama koolimaja teises otsas mõttetuks või vähemalt asjatult raskeks.

Loomulikult ei ole maailm mustvalge ning eri valdkondi ja ilmavaateid tutvustada on koolis vaja. Ent avalikkus, ajakirjandus ja lapsevanemad reageerivad sellele märksa rahulikumalt, kui kool saab kinnitada, et on õpilastele esinejate valiku läbi mõelnud ja pannud paika selged reeglid. Läbimõeldus on alati kasulik.

Sama kehtib külaliste kutsumise protseduuri kohta: isegi kui koolis suhtutakse õpilaste initsiatiivi usaldavalt, on mõistlik, kui kooli külalistest koolijuhile teada antaks. Koolijuht on kooli avalik nägu.

Rääkige inimestega!

Kindlasti tasub uurida külalise tausta. Kergem on skandaale ära hoida, kui hiljem selgitada, et asi oli hoopis teisiti ning sisuliselt uudist polnudki. Kui koolis on toimunud midagi, mis kutsub esile avalikkuse plahvatusliku tähelepanu, tuleks alustada mitte sulgumisest ega ajakirjanduse ründamisest, vaid asjaosaliste teema läbi mõtlemisest ning oma vaatenurga avalikust edastamisest.

Teie vaateid ei esinda keegi, kui te ise seda ei tee. Kui te kardate, et ajakirjanikud ei süvene ning ajavad faktid sassi, siis selgitage neile. Võtke nendega ise ühendust, esinege soliidselt ja rahulikult, ründamata.

Sest seda ühiskond koolilt eelkõige ootabki: õpilaste koolielu korraldamist läbimõeldud, ühiskonna eeldustega kooskõlas toimivate reeglite kohaselt.

Tagasi üles