/nginx/o/2017/02/15/6343237t1hd9d1.jpg)
Kuidas Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi teod aitavad Hiina positsiooni maailmas kindlustada, arutleb Daniel Silke.
Daniel Silke: Trump ja teised populistid aitavad Hiinal maailmas tõusta (8)
15. veebruar 2017, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nagu ette arvati, on Ameerika president Donald Trump oma ametiaja esimesi päevi kasutanud selleks, et muuta end ja Ühendriike piltlikult öeldes päikeseks, mille ümber kõik teised riigid tiirlevad.
Trumpi laiaulatusliku kava – mis sisaldab NATO ümberkujundamist, Vaikse ookeani ülesest vabakaubandusleppest taganemist, Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe ümbertegemist (või isegi kaotamist) ja ühe Hiina poliitika õõnestamist – ühtseks tunnusjooneks on maailma kõige võimsama mehe enda usk, et Ühendriigid saavad kontrollida terve ilma poliitilist ja majanduslikku saatust. Erinevalt oma ettekirjutatud telesaatest pole reaalsuses tal peaaegu kindlasti õigus.
Ametisse astumise kõnes rõhutas Trump Ameerika-kõigepealt-poliitikat, mis võib kõlada nagu muusika Iowa ja Idaho pettunud valijate kõrvadele, kes varem tundsid end ignoreerituna, ent kes on nüüd rõõmsad «oma» võidu üle. Kõige ahvatlevamalt võib see kõlada aga Hiinale, kes soovib tugevdada oma märkimisväärset külgetõmbejõudu.
Hiina tõus on tõesti loonud uue väljavaate mitmetele riikidele üle kogu ilma, eriti arengumaadele ja tärkava majandusega riikidele. Tõusva superjõu erakordsed diplomaatilised oskused Aafrika mandril (ja järjest enam ka Kagu-Aasias) on muutnud ta alternatiivseks suurvõimuks, mis erinevalt läänest ei ole koloniaalse minevikuga ega pea moraaliloenguid demokraatiast ja inimõigustest.
Trumpi saamine presidendiks annab Hiinale uusi võimalusi tugevdada oma rolli kui investeeringute, kõigi infrastruktuuri vormide ja abi pakkuja mitmele agaralt areneda soovivale riigile. Hiina ühekülgne lähenemine sunnib ilmselt Ühendriike jääma tagaajaja rolli, samal ajal, kui aina eneseteadlikumaks muutuval Aasia suurriigil on järjest rohkem vabadust võita enda poolele maid, mida ta peab oma strateegiliste huvide tarbeks majanduslikult ja poliitiliselt olulisteks.
Samal ajal kui Trump teeb samme isolatsionismi suunas, valmistuvad ka teised BRICSi riigid – Brasiilia, Venemaa, India ja Lõuna-Aafrika – tühja kohta täitma. Tõenäoliselt on siiski Hiina peamiseks kasusaajaks. Hiinas on juba olemas Aasia infrastruktuuriinvesteeringute pank, Siiditee fond ja Uus Arengupank (NDB), mida saab kasutada ülemaailmse mõjuvõimu suurendamise rahastamiseks.
Sellises geopoliitilises kontekstis nõrgestab Ameerika-kõigepealt-poliitika Ühendriikide rolli uue maailmakorra kujundamisel. Hiina viimaste aastate diplomaatilises ja majanduslikus lähenemises arengumaadele on näha olnud märkimisväärset pehme jõu vahendite lisandumist strateegilisse arsenali. Sama nädala jooksul, kui Trump põlgas ära vabakaubanduse, astus Hiina president esmakordse avaldusega Maailma majandusfoorumi poole selle iga-aastasel kohtumisel Davoses välja ülemaailmse avatuse kaitseks.
Trumpi valitsus pole aga ainuke, mis võib kiirendada maailma võimutasakaalu nihkumist Hiina poole. Ka Euroopa Liidu poliitiline ebakindlus ja parempoolsete populistlike jõudude murettekitav tõus mitmes liikmesriigis võib viia sarnase natsionalismi ja protektsionismini. Brexiti toetajate võim Ühendkuningriigis on kindlasti sammuke lähemal Trumpi leerile kui Euroopa Liidule. Samuti võib Euroopa ühtsust lõhkuda populistide toetuse tõus Prantsusmaal, Hollandis ja Saksamaal (neis riikides toimuvad sel aastal üldvalimised). Trumpi valitsus vaid aplodeeriks, olles ise Vladimir Putini Venemaa võimu all.
Selles punktis tähendaks Euroopa lagunemine ka lääneriikide geopoliitilise võimu hävingut. Euroopa killustumisel liiduprojekt kui sidus majanduslik ja poliitiline tööriist aga ei kao, vaid kolib lihtsalt Hiinasse, mõnda BRICSi riiki ja teistesse tõusvatesse riikidesse. Trumpi kontrolli all hoidva Euroopata paistab selline tulemus peaaegu paratamatu.
Trump võib mängida üksi tegutsevat kõva meest. Ta ei tohiks aga eeldada, et Ühendriikide praegune mõjuvõim jääb püsima ka siis, kui arengumaade kodanike olukorra muutumine, kliimamuutustee laastamistööd ning tehnoloogiliste uuenduste ja ülemaailmse kaubanduse segadusttekitavad väljakutsed nõuavad teistsugust lähenemist.
Kõik pole Trumpi jaoks veel kadunud. Ameerika saab alustada mitmete riikidega otseseid kaubandusläbirääkimisi, mille käigus on võimalik lahutada teisi tärkavaid liite. Trumpi düstoopiline Ameerika kogu maailma vastu nägemus ei tõota aga head.
Samal ajal jätkab Hiina aga tegevust teadmisega, et globaalse liidri positsiooni saavutamine ja hoidmine on pikaajaline ettevõtmine, millega kaasnevad sageli lühiajalised väljaminekud. Hiina jaoks võib Trump just olla võti soovitud pehme võimu leidmisel, mis aitaks neil luua hea mainega kindlat jalgealust.
Daniel Silke on Kaplinna Poliitilise Tuleviku konsultatsioonifirma direktor ja raamatu «Tracking the Future: Top trends that will shape South Africa and the world» («Tuleviku jälgedes: peamised trendid, mis kujundavad Lõuna-Aafrika vabariiki ja muud maailma») autor.
Copyright: Project Syndicate, 2017.