Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium*

Rein Veidemann Foto: Postimees.ee

Ikka ja jälle – mitte aeg-ajalt ja üksnes seljataha jäävates koolitundides – peaksime otsa vaatama oma vaimuhiiglastele, kes ju kujutavadki endast meie ainsat aristokraatiat, rahvuse sümboolset kapitali. Üks neist on Jakob Hurt.

Tema nime paistus, tänu Põlva Rahvahariduse Seltsi rahvuskultuuri auhinnale, on langenud nüüd mullegi kui «eesti professorile», kellena Hurt kujutles end 1880ndate algul Peterburi asununa kunagi naasvat. Tema saatuseks oli olla mitte ainult eesti pärimuskultuuri kogumise algataja, missioon, mida enam kui sajand hiljem kroonib vanavara jõudmine oma tõelisse koju, Eesti Rahva Muuseumi grandioossesse majja, vaid Hurt oli ka eestlaste esimene evangelist.

Üldiselt ollakse ju teadlikud Carl Robert Jakobsoni kolmest isamaakõnest, mida ta pidas eesti rahvusliku liikumise keskuseks kujunenud Vanemuise seltsis ning mis ilmusid eraldi raamatuna 1870. Kuid nende kõrval on ka Jakob Hurt pidanud kolm programmilist kõnet, milles sisalduvatest mõtetest ja üleskutsetest said järgnevalt eesti rahvusliku ideoloogia ehituskivid ja tegevusjuhised. Need on kõned, mis piltlikult öeldes muutsid eestlaste maailma.