Õpetajate Lehe toimetus soovib koolirahvale lustakat ja sisukat suvevaheaega. Järgmine Õpetajate Leht ilmub 19. augustil.
Õpetajate Lehes sel reedel: õpetajakutse olulisusest, ajalooõpetuse muutumisest (1)
Milleks taotleda õpetajakutset?
Sellest aastast on ülikoolide õpetajakoolituse lõpetanud varustatud õpetajakutsega. Aga need, kes juba ametis on, pole kuigi agarad kutset taotlema – kahe aastaga on kutse omistatud vaid 46 õpetajale.
Suure tähega «president»
Hiljuti levis uudis, et Edgar Savisaare presidendikampaania plakatil on viga: «kampaania» asemel «kanpaania». «Ei ajakirjanikud ega lugejad osanud aga märgata, et lisaks tühisele trükiveale oli plakatil üks palju tähendusrikkam aps,» kirjutab Priit Põhjala.
Kool ja kohalikud valimised
Õpetajate õlul on valmistada ette ligi 25 000 noort, kes saavad 2017. aasta oktoobris esmakordselt valida. Mida saab kool ära teha selleks, et noored siiski läheksid valima ja teeksid teadliku otsuse?
Arvamusfestivalil saab matemaatikat ja keemiat õppida!
Paide gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo annavad tänavusel Paide arvamusfestivalil publikule matemaatika- ja keemiatunni.
Ülikoolid kutsuvad õppureid «eelinkubaatoritesse»
Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmis käivitati aasta algul üle-eestiline eelinkubatsiooniprogramm. Eelinkubatsioon pakub üld-, kutse- ja kõrghariduse õppuritele võimalust arendada oma äriideed, saada meeskonnatöö kogemust ja tuge mentoritelt.
45 aastat olümpiastardi saadet: laste võistlused on suurte omadest keerukamad
Eesti kergejõustikuliidu ja ERR-i koostöös korraldatav noortespordi võistlussari «TV 10 olümpiastarti» on ainulaadne kogu maailmas. Tänavune hooaeg oli sarjale juba 45. Võistlussarjast ja lastespordist räägib 22. hooaega olümpiastardi saadet teinud Anu Säärits.
Üldhariduskooli ajalooõpetus: nõukogulikust tänapäevaseks
TLÜ ajaloodidaktika lektor Mare Oja kaitses 3. juunil doktoriväitekirja «Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust tänapäevaseks».
Helga Koger: «Tore, et noored on hakanud käsitööd väärtustamaˮ
«Isetehtud asjad on omanäolised ja neis on soojust, mida poest ostetud esemetes pole,ˮ arvab Haapsalus sündinud-kasvanud ja praegu Pärnus elav käsitöömeister Helga Koger. Ta teeb näputööd pea iga päev ning on koostanud viis käsitööraamatut, kus oma oskusi jagab.
Astronoomiahuvi varjutas kõik muu
Astrofüüsik Jaan Einasto jutustab «Elupildi» rubriigis oma astronoomiahuvi algusest.
Kalevipoeg, Eesti vabamüürluse käilakuju
Karl Kello kirjutab 90 aastat tagasi Eestis asutatud vabamüürlaste loožist Kalevipoeg, leides seejuures isegi seoseid meie jaanipäevatavadega.