Ahto Lobjakas: Homo estonicus’e tulemine (12)

Ahto Lobjakas
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas Foto: Kanal 2

Eesti näib olevat väärtuskonflikti haardes. Kuri maailm tahab meilt justkui taas kord võtta vabaduse ise olla. Vähemus surub peale reegleid ja tingimusi, mis meie kultuuri ei kuulu. Aga see konflikt on näiline, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

See, mida paljud Eestis loevad ahelateks, on läbi religiooni, filosoofia ja tihti veriste sõdade vormitud lunastuslikud Euroopa väärtused. Viimaste üdi on Kanti juba jumalata, kuid läbinisti judeo-kristlik maksiim: tee nii, nagu kõik teha võiksid. Sa oled see, kellena kohtled vähimat oma globaalsetest vendadest.

Kanti vastu asetub meil midagi alles kujunemisjärgus hägusat. «Anti-kanti» konflikt on olemas, aga hetkel on vaid selge, millega. Kes oleme meie, miks me konfliktis oleme ja mida ise tahame – need on kõik vastuseta küsimused. Mis ei tähenda, et kõrvalseisjal poleks juba praegu materjali üldistusteks.

Antikantiaanlikule vundamendile luuakse Homo estonicus’t. See vundament on vulgaarvoltäärlik, niivõrd kui ta sisaldab algimpulsina soovi olla vaba, mõtlema teistest ilma igasuguste piirideta, nagu hing ihaldab. Anda oma arusaamale maksimaalne voli, oma silmale võimalikult kuninglik võimuiste oma maal.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles