Sel reedel Õpetajate Lehes: riigikaitseõpetus, tasemetööd ja kooliteater

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Õpetajate Leht

Tasemetöö ei peaks tõkkeid seadma

Koolides on algamas riiklikud tasemetööd ning ärevil on nii õpetajad kui ka õpilased ja nende vanemad. Milliseid muutusi plaanib riik, et tasemetöödega kaasnevat stressi ja hirmu vähendada?

Akadeemilise aktiivsuse õppetunnid

Vähemalt 1968. aastast saadik ei peaks kellelegi olema üllatus, et USA ülikoolid on kõrgetasemelise teaduse kõrval paistnud silma ka poliitilise aktiivsusega. Viimasel paaril aastal lahvatanud aktivismilaine on aga ka pikki traditsioone arvestades erakordne nii oma ulatuselt kui ka edukuselt. Teemasid, mida tudengid on laiema avalikkuse ette tirinud, on kümneid, alates igapäevasest rassismist ja lõpetades kolledžijalgpallis leviva vägistamiskultuuriga, kirjutab ajaloolane Aro Velmet.

Mis häält teeb jänes?

Emakeele õppimist alustatakse tihti koduloomade häälitsustest. Aga miks teeb hiireks kehastunud eestlane «piiks-piiks», ungarlane aga tsin-tsin ja itaallane skvitt-skvitt. Priit Põhjala selgitab, miks teeb eesti koer «auh-auh», türgi koer hev-hev ja hispaania koer jau-jau.

Meil pole kaasasündinud kõlblust

«Kõlblus ei ole mingi ripats või ilustus, mida võime kanda või mitte kanda. Kõlblus on see, mis teeb inimesest inimese,» kirjutab pedagoogikateadlane Maie Tuulik.

Kui võimalik, kaasakem erivajadusega lapsi

Ehkki Suurbritannias on erivajadustega laste kaasamist tavakooli toetatud üle 30 aasta, pole rahastamine olnud piisav ja õpetajaile on kogunenud seetõttu lisakohustusi, rääkis Northamptoni ülikooli lektor Jane Murray projekti TULUKE lõpukonverentsil. Siiski peaks HEV-lastele andma võimaluse olla koos teistega.

Kuidas pääseda lõimimise mustast kastist?

Lõimitavad ained tuleb koondada ümber võtmepädevuste ning kasutama peab ka meeskonna- ning projektitööd, kirjutab Tallinna mehhaanikakooli metalliosakonna erialade juht Anu Kull.

Hiina haridusinnovatsioon neljaks tunniks Eestis

TLÜ Konfutsiuse instituudi direktor Mikk Kasesalk kirjutab, et Eesti tudengite võimalused pääseda Shanghai tippülikoolidesse on väga head: stipendiume on rohkem kui huvilisi. Ilmselt see kauaks siiski nii ei jää, kuna huvi Shanghai ja Hiina vastu on tõusuteel.

Riigikaitseõpetus

21. aprillil said tallinlased vaadata riigikaitseõpetuse lahtist tundi, mille teema oli relvakonflikt Ukrainas.

Missugune on meie kutsealuste ja noorsõdurite üldfüüsiline vorm?

Keskmiste näitajate poolest pole meie noormehed üldsegi mitte papist poisid. Selline hinnang antakse meie kutsealuste üldfüüsilisele vormile vestlusringis, kus osalevad Leila Oja, Hanno Mölder ja Meelis Stamm.

Riigikaitseõpetus ja kaitsetahe

«Eesti ühiskonnas on nende inimeste osakaal, kes peavad noormeeste kohustuslikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks, olnud läbi viimase kümne aasta püsivalt 90 protsenti ja rohkemgi. Seetõttu on üsna loomulik, et pea sama kõrgelt tähtsustatakse riigikaitseõpetust koolides. Selle aasta märtsis läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse andmetel leidis 81 protsenti elanikkonnast, et kõigis keskharidust pakkuvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust. Sarnasel tasemel on avalikkuse toetus püsinud juba pikka aega,» kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk.

Siis kui äpp ei aita

«Riigikaitseõpetuse tunnis kasvatatakse vastutustundlikku ja hoolivat kodanikku, tänu kellele on meie ühiskond igas mõttes kaitstum ja turvalisem. Piltlikult öeldes toimub riigikaitseõpetuse päris eksam olukordades, kus äpp enam ei aita, ning sageli satutakse eksamile siis, kui seda kõige vähem oodatakse,» kirjutab kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae.

Riigikaitsepäev Miina Härma gümnaasiumis

Miina Härma, Jaan Poska, Hugo Treffneri ja Elva gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja kolonelleitnant reservis Tõnis Asson kirjutab: «Riigikaitsepäev (RKP) arendab õpilastel praktilisi kaitseoskusi ning loob mõnusa küünarnukitunde.»

Muusikas on praegu sünteesi aeg

«Kui kunstnikul on midagi öelda, peaks ta seda tegema võimalikult lihtsalt ja nii, et see inimesi ei lõhuks, vaid pigem aitaks neil asjadest aru saada ja ilmaelu mõista,» sõnastas oma kreedo helilooja Sven Grünberg üle 30 aasta tagasi. Sel aastal kuuekümneseks saav muusik pole oma põhimõtteid muutnud. Sven Grünbergi intervjueerib režissöör Riho Västrik.

Leedu esimese õuelasteaia kogemus innustas Eesti õpetajaid

MTÜ Lapsed Õue asutaja Liisa Kaasik kirjutab Leedu esimese õuelasteaia Lauko darželise liikmete korraldatud õuesõppe seminarist, kus õpetajad jagasid kogemusi, kuidas mäng, õpe ja loodus laste jaoks kokku põimida.

Lasteaiad on hädas nohuste ja köhivate lastega

Lasteaeda kiputakse viima ka tõbiseid lapsi. Põhjenduseks tuuakse, et «kodus polnud lapsel häda midagi», «ei saa töölt puududa» vms.

Eestlase ellujäämisstrateegia: mida hullem olukord, seda lahedamalt tuleb võtta!

«Eestlaste olukord ei saanud loogiliselt võttes teiste rahvastega võrreldes nii hirmus olla, vastasel korral me poleks suutnud seda üle elada. Aga me kujutleme oma ajalugu väga hirmsana – võib-olla sellepärast, et seda visama ja tublimana me end tajuda saame,» arvab Paul-Eerik Rummo.

Kuidas kooliteater määras mu tuleviku

«Kooliteatri aeg õpetas ennast analüüsima, avardas maailmavaadet, andis enesekindlust teistega suhtlemisel ning õpetas kõrvalpilguga jälgima, milline võiks olla minu suhestumine ümbritsevaga. Arvan, et need on kõige olulisemad põhjused, miks noor võiks kooliteatriga tegelda,» arutleb Rakvere teatri direktor ja 2013. aasta Eesti parim meesnäitleja Velvo Väli «Elupildi» rubriigis.

Mulle meeldib rutiinivaba töö

Mullu sügisel lennutas «Noored kooli» üle Eesti korraga seitse meesõpetajat. Vasalemma põhikooli siirdus ajalugu, ühiskonna- ja inimeseõpetust õpetama Inglismaal arheoloogiks õppinud Kristjan Väljataga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles