Estonia hukkumine ei olnud ainult halva laevaehituse ja vasturääkivate rahvusvaheliste turvanõuete kokkulepete tulemus. Meeskonna ebakompetentsus mängis oma osa katastroofis ja selle tagajärgedes. Valed manöövrid ja hilinenud abisignaalid tegid õnnetuse tõsisemaks, kui see oleks võinud olla, kirjutab eilses Dagens Nyheteris Per Mortensen.
Nii on väidetud raamatus «Katastroofikurss – Estonia tee hukkumisele», mille autorid ajakirjanikud Anders Hellberg ning Anders Jörle.
Raamat jutustab, kuidas merele avatud autotekiga Estonia pööras pakpoordi mere ja tuule poole. Laev täitus veega ja vajus. Vastukäik tüürpoordi poole oleks võinud vähendada survet ja ajaliselt pikendanud külili vajumist ja ehk teinud võimalikuks rohkemate elude päästmise.
Raamatus tsiteeritakse rootsi laevnikuabi Anders Anderssoni, kes väidab pärast koostööd Estline'i kapteni Arvo Andressoniga, et «viimane taipas vähe mootorist ja ta võis ajada segi tüürpoordi ja pakpoordi. Peale selle oli Andresson «arrogantne ja mitte päris kompetentne».
Raamatus väidavad selle autorid, et vaieldamatult lasub suur osa vastutusest meeskonnal, samuti laevafirmal Nordström & Thulin, mis palkas laevale eesti meeskonna.
28.03.1996