PÄEVAINTERVJUU Reinsalu elatisvõlgnike reisipiirangust: lennujaamas blokeeritakse Schengeni ruumist lahkumine

Järelvaadatav!

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
8. märts 2016 13:51

«Riigi ülesanne on seista kõige nõrgemate ehk laste huvide eest. Küsimus ei ole varalises suhtes mehe ja naise vahel, vaid lapse jaoks peab olema minimaalne sissetulek tagatud,» sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu Päevaintervjuus.

«1.jaanuaril 2017 jõustub elatisabi fond ning on igati loogiline, et ausad maksumaksjad ei võta rongaisa raha oma õlgadele, vaid riik annab selle raha kõigepealt lapsele ja sunnib siis oma jõuga seda rongaisa oma kohustusi täitma,» lisas ta ning täpsustas, et tegemist on väärtusküsimusega, millega tegeletakse teisiti kui nn tavaliste tsiviilvõlgadega.

Reinsalu tõi välja, et Soomes paranes elatisvõlgade tasumine summas viiendiku võrra, kui kohtutäituritele anti õigused elatisvõlgnike pangakontode jälgimiseks. «Võlgniku juriidiline aadress ei pruugi kattuda sellega, kus ta padi on. Ent kohtutäituril on pangakonto kaudu võimalik tuvastada selle isiku profiili – kus ta tegutseb, kellega ta on ja varalises mõttes suhtleb.»

Riigikogu liikme Andres Anvelti sõnul ei päästa võlgnikku ka see, kui tema laene ja liisinguid tasub keegi teine: «Kohtutäitur on loominguline inimene ning ta otsib nn asendustäitmisi – kui inimesel on kasutada auto ja ta näeb, et liisingu tasumine käib sõbra või venna kaudu, siis on selge, et inimene peidab oma käitumist.» Vajadusel toob see Anvelti kinnitusel kaasa ka võlgnike ja tema varade füüsilise jälgimise. Lisaks on kohtutäituril kohustus iga paari kuu tagant monitoorida võlgniku reaalset materiaalset seisundit.

«Mõte ei ole selles, et inimene pannakse linnupuuri või koduaresti,» ütles Reinsalu kavandatavat välisriiki reisimise piiramist kommenteerides. «Mõte on selles, et lennujaamas blokeeritakse Schengeni ruumist lahkumine. Aga autoga Riiga saab ikka sõita ja saab ka Riiast õhku tõusta. Loogika on selles, et mugavam on oma elu elada seaduses ette nähtud kohustusi täites.»

Anvelt rõhutas, et selliseid kitsendusi saab teha siiski ainult kohus: «Kindlasti võtab kohus arvesse ka seda, kui see piirang segab inimesel saada elatisraha. Näiteks autojuhilt lubade äravõtmine ei ole üldse mõttekas. Arvestatakse lapse jaoks parimat olukorda ning piirangud on neile, kes ikkagi kõikidest tupikutest mööda luurates alternatiivi proovivad leida.»

Eestis on justiitsministeeriumi kinnitusel võlgnikke kokku 8038, kes on võlgu enam kui 12 000 lapsele kokku 15 854 682 eurot.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL