Teet Randma: miks riik vihkab ettevõtjaid?

Teet Randma Foto: Erakogu

Maksuametile on silma jäänud mikroettevõtted, kelle vastu on algatatud kampaania uue märksõna «OÜtamine» all. Normaalne maksusüsteem ei peaks põhinema repressioonidel ja häbistamisel, kirjutab ZEV Motors OÜ juhataja Teet Randma.

Sõnades muidugi ükski ametnik ega poliitik ettevõtjate vihkamist otseselt ei väljenda ning kõik räägivad kui ühest suust, kuidas ettevõtluse edendamisega tegelevad EAS, Kredex, Arengufond ja teised asutused. Reaalsus räägib siiski teist keelt. Toetusvõimalused EASis on marginaliseerunud, Kredex tegeleb peaasjalikult ettevõtetele kõrge intressiga SMS-laenude pakkumisega ning Arengufondi eksistentsi mõte on ammu kadunud.

Samuti on lühikese ajaga esitatud ettevõtjatele suured täiendavad koormised. Lisandunud on kohustus deklareerida oma lepingupartnerid, kellega aetakse äri üle 1000 euro kuus, kuna ettevõtjad tegelevad käibemaksupettusega. Töötajad tuleb nüüd registreerida, kuna ettevõtjad tegelevad tööjõu maksude petmisega. Ettevõttesse auto soetamisele kehtestati piirangud, kuna normaalne pidi olema see, et inimene käib tööl oma autoga, ning ettevõtete autode eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks kehtestati lauskontroll. Nüüd on ettevõtte juhtidel võimatu olla töötu staatuses.

Sellest kõigest koorub sümboolne sõnum: ettevõtja on kindlasti pätt, kes petab maksudega ja seetõttu supleb rahas. Kindlasti on ka petiseid, aga kohelda kõiki ettevõtjad selliselt, kas see on ikka mõistlik? Kuidas peaks need ettevõtjad ennast tundma?

Mulle näiteks helistas sel aastal maksuametnik ja küsis, miks meil nii vähe käivet on – eelmisel aastal oli, sel aastal ei ole. Seletasin. Ei usutud ja algatati menetlus, mille käigus esitasin ettevõtte kontode väljavõtted, ja seekord tunnistati kõik õigeks. Maksuamet raiskas kõvasti aega ja mina sain tunduvalt kasvanud stressi ja halvenenud enesehinnangu. Enda arvates nagu tegeled ausalt hea asjaga, aga siis tõesta, et sa ei ole kurjategija. Selline suhtumine ei ole ainult maksukogumises, paranoia ja tagantjärele lahmimine ilmestab Eesti ametkonna suhtluskultuuri.

Riigi poolt on muidugi asi arusaadav, tegemist on süstemaatilise tegevusega, mille eesmärk on maksude kogumise suurendamine ja ehk tõesti kannavad ettevõtted Eestis maksukoormust liiga vähe. Mingi ettevõtte tulumaksu määr võiks olla täiesti kohane, kuna praegu on maksukoormus valdavalt töötava inimese õlul, kellele riik ütleb nagu tegelane multifilmist «Välek Vibulane»: «pool saagist Kotkale».