Rahva usaldus teeb mõnevõrra alandlikuks

Majandusminister Kristen Michal ütleb, et järkjärguline kütuseaktsiisi ja majutusettevõtete käibemaksumäära tõstmine võib olla mõistlik lahendus. Aktsiisi kogumine on maksuefektiivsem kui näiteks auto- või varamaksu kogumine, sest iga kogutud euro viib rohkem raha õigesse kohta ja korjamisele kulub vähem, sest pole vaja uut mehhanismi ega palgata uusi inimesi. Aktsiis on õiglasem, sest maksustatakse tarbimist.

-Oli teile pärast kõiki teid saatnud skandaale oluline tõusta tagasi ministrikohale, valitsuskabineti liikmeks?

Kui juba valimistel kandideerid, siis mandaat kohustab. Öelda «skandaale», mitmuses, on alati kena, eks? Varsti saab sellest legend, justkui oleks neid hästi palju olnud.

Olen ka vahepeal ministrikohta kaalunud, eelmises valitsuses oli see õhus, aga soovisin ära oodata valimised, et saada hinnang. Julgen öelda, et meil läks hästi ja tulemus on selline, mis, kõlab küll veidi pateetiliselt, aga teeb ka mõnevõrra alandlikuks. Meile anti suur toetus. See kohustab tööd, ka ministritööd tegema. Mida oled lubanud, seda tuleb tegema hakata. Annan endale selgelt aru, et ministritöö ei ole igavene.

-Läinud nädalal oli palju juttu Rain Rosimannuse rollist erakonnas. Teie olete Reformierakonnas justkui legaalne Rosimannus: oluline taustajõud, kuid samas osalenud valimistel, saanud veenva mandaadi, n-ö legaliseerinud end.

(Naerab.) Ma ei oska öelda – minu meelest on Rain minust selgelt andekam. Päris tõsiselt! Rain Rosimannus oli erakonnas see, kes tegeles programmitööga. Kõik hiljem kurtsid, et programmil pole mingit tähtsust.

Tegelikult on, Reformierakonnas on alati olnud. Kõik, kes vaevuvad selle läbi vaatama, saavad aru, kui lai töö see on. Ja see on põrgulikult raske töö. Sa pead tajuma teksti, kogu selle teksti valu, selle kokku kirjutama.

Rain oli juhatuse volitustega delegatsiooni liige, kelle ülesanne oli programmi rea peal hoida ja mõningaid lõike sidustada. Tema laua taga viibimine oli igati legitiimne ja oodatud. Kui keegi soovib anda sellele tähendust, mida seal ei olnud – ikka võib. Alati võib väita, et ka valimistulemused ei olnud üldse tähtsad või et selles, et kõik ei läinud nii nagu sooviti, on süüdi üleloomulikud jõud. Ma ei ole näinud Rainil avaldumas üleloomulikke jõude. Tal on samasugune arvuti või pastakas, mida poest saada.

-Kas Reformierakond sai sellise võimuleppe, mida soovis?

Kõige parem on alati siis, kui ei pea üldse kokku leppima. Et peaks sisemonoloogi ja vaataks, mida on võimalik ellu viia.

Meie lootus oli kindlasti natuke rohkem tööjõumakse alandada. Aga iga koalitsioonilepe on kompromiss. Koalitsioon on hea, kui kõik tunnevad ühtviisi, et nad on natuke millestki ilma jäänud. Praegu on selline koalitsioon. Ta on teatavas tasakaalus ja kõikide olulisemad lubadused on paika kaalutud. Andrus Ansip on avalikult rääkinud põhimõttest, et partneritele peab andma rohkem, kui tundub õiglane. Kui oled nii teinud, siis see koalitsioon püsib.

Aga ehk ongi õigem alustada madalamate ootustega? Ehk ongi sel valitsusel keeruline algus, ongi vaidlused erakondade sees, aga las see elatakse nüüd rahulikult välja ja koalitsioon saab olema tegus? Võimuleppesse kirja pandud reforme arvestades tuleb vaidlusi kindlasti kõvasti.

-Teie majandusministrikohta soovisid endale sotsid. Miks?

Seda peaks neilt küsima. Minu kolleeg Urve Palo [SDE] istub otse üle koridori minu vastas. Tema valdkond on eksport ja väliskaubandus, ettevõtlus, ka elamumajandus. Seda tööd teeme koos ja valitsus on ju ühtne meeskond. Oluline, mis tuleb koos ära teha, on selgitada välja, millised riigi omandis olevad ettevõtted peavad jääma riigi hallata, millised on strateegiliselt olulised, milliseid võiks erastada.

Tuleb sotside käest küsida, mis nende soovid on olnud. Ükski erakond kõiki valitsuse kohti ei saa. Kui riigikogus ei ole just 51 kohta, mida lähima 40–50 aasta jooksul Eestis kindlasti ei juhtu.

-Ehk oli küsimus osaliselt perekond Ossinovskis? Jevgeni Ossinovski ründas teid riigikogus kohe esimesel valitsuspäeval väga isiklikult ja pole saladus, et sotside suurtoetaja Oleg Ossinovski noolib raudteed.

Seda kommenteerides satuksin väga libedale teele. Eks aeg annab vastuse.

Faktiväitena on kindlasti tõsi, et Oleg Ossinovski on raudtee teemal huviline. Enamatki. Aga täpsemad plaanid, soovid, unistused on teine lugu. Tegin kohe alguses raudtee nõukogust ühe inimese [Indrek Paal] vabaks ja vajadusel läheb sealt veel mängulustiga inimesi teisele tööle.

See mudel ei ole Eesti jaoks vastuvõetav, et keegi sokutab oma inimesi riigiettevõtte juhtkonda ning kuna riik vaatab liiga kaugelt või vaatab mujale, siis tehakse riigiettevõttes midagi, mida eraettevõtluses ei lubata. See pole ka mulle vastuvõetav. Kui selle hinnaks on isiklikud rünnakud või poriloopimine, siis mis teha, saame hakkama.

-Kui kaua valitsus vastu peab? Räägitakse, et näiteks kütuseaktsiisi tõusu heakskiitmiseks pole juba praegu riigikogus hääled koos. Et sügis on lahkumineku hilisem tärmin.

Kaubandus-tööstuskoda, mis on riigi maksuküsimustes suurim partner ettevõtjate poolt, tegi ettepaneku aktsiisitõusu ja majandusasutuste käibemaksu tõusul minna edasi samm-sammult, mõne protsendi kaupa mõne aasta jooksul. Ma arvan, et nii ka läheb. Ehk siis saame ka rahu maa peale ja katteallikad on leitud.

Mõned meeleavaldajad karjusid pühapäeval, et see raha läheb valitsuse taskusse. Ei lähe. See läheb näiteks lastetoetuste tõusuks või tööjõumaksude vähendamiseks. Valitsusele ei jää pennigi. Jääb ainult rõõm tööst.

Ma arvan, et see valitsus kestab. Väga oluline on 2018. aasta, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. Selleks juba valmistutakse ja see saab olema uskumatu koormus. See on ka uskumatu tähelepanu. Kui kõik erakonnad mõtlevad veidi kaugemale, püsib valitsus üle selle aja küll. Aga elame-näeme – ehk suudab keegi valitsuse kummuli ajada juba enne sügist.

-Selles pole praegu väga põhjust kahelda.

Abimehi leidub alati.

-Näete te majandusministrina muud võimalust kui kütuseaktsiisi järsk tõus?

Valikuid on ju mitu. Kui soovime muutusi, ja muutusi soovitakse, mis aitaks kaasa majanduse paremale käekäigule, siis on ettevõtjad aastaid soovinud tööjõumaksude alandamist. Nüüd on see suund võetud ja sellele on vaja katet. Samuti teiste võimupartnerite lubadustele.

Nali naljaks, aga auto on tänapäeval ju justkui pereliige. On ju võimalik ka auto- või varamaks. Aga aktsiisi kokkukorjamine on maksuefektiivsem, kuna iga kogutud euro viib rohkem raha õigesse kohta ja korjamisele kulub vähem raha – pole vaja uut mehhanismi, pole vaja palgata uusi inimesi. See maksustab õiglasemalt ka tarbimist: kui oled efektiivne, siis kulub vähem.

-Kuidas suhtute automaksu?

Eri riikides on erinevad maksud. On aktsiis, mootorimaks, varamaks, astmeline tulumaks. Eesti maksustamise läbiv mõte – mida nimetatakse meie dogmaks – on see, et riik loob keskkonna, kus inimene võib olla ettevõtlik, tubli, edasipürgiv. Inimest ei karistata selle eest.

Järkjärguline kütuseaktsiisi ja majutusettevõtete käibemaksumäära tõstmine võibki olla täiesti mõistlik lahendus, sest tuleb jälgida, et meie konkurentsivõime ei kannataks.

Kui soovid ühiskonda kanda ja arendada, tuleb kulusid kuidagi katta ja riiki efektiivsemaks muuta. Näiteks riigireform – sellega tuleb tõsiselt tegeleda ja märksõna on üldine väiksem halduskoormus. Riigireform tähendab ülevaatamist, milliseid ettevõtteid peaks riik omama. Mina näen, et seal, kus turg toimib, ei pea riik olema omanik. Ei täpsusta hetkel, aga neid ettevõtteid on mitu. Loomulikult tuleb erastamisel olla ettevaatlik strateegiliste ettevõtetega. Aga kus turg toimib ja riigil strateegilist huvi ei ole, ei pea riik omanik olema.

-Mandri ja saarte praamiliiklus sai juba Palo ajal ümber mängitud ja tulev aasta toob riigipraamid. Vjatšeslav Leedo olevat oma laevad juba üle maailma laiali lubanud. Olete valmis selleks imepisikeseks võimaluseks, et uued laevad ei jõua kohale ja merel saabub näiteks päev vaikust?

Minu eelkäijad Juhan Parts [IRL] ja Urve Palo on sellele palju energiat pühendanud. Mõlemad on olnud veendunud, et riigi tellitud praamid on kohati emotsionaalseks läinud vaidluses parim lahendus. Töö eest vastutab Tallinna Sadam ja praegu on neilt kinnitused, et jõutakse õigeks ajaks. Kui midagi peaks viltu minema, siis tuleb paljudel mitu magamata ööd.

Lihtsa mandrimehena olen ka praeguse teenusega väga rahul, kõik on väga sujuv. See on kindlasti kiitus kõigile, kes on selle nimel pingutanud. Riigi tellitud praamidega ei tohi teenus kehvem olla, küll maksumaksjale kokkuhoidlikum, kuid mitte kvaliteedis.

-Ootame juba läinud sügisest Euroopa Komisjoni otsust, kas riigi abi Estonian Airile oli seaduslik. Kui selgub, et mitte, mis saab siis Eesti Õhust?

Euroopa Komisjoni otsust veel ei ole ja seetõttu pole mõtet spekuleerida. Riik ettevaatava omanikuna peab ikka mõtlema, et mis siis, kui...

Praegu on Estonian Airi turuosa Eesti lennunduses umbes 27 protsenti. See pole enam tohutult suur, kunagi oli üle 40 protsendi. Eesti inimesi huvitab võimalikult palju heal aja toimuvaid otselende, mõistlikke sihtkohti. Sellega peab ka Eesti riik tegelema.

-Mis on teie prioriteet ja tulevikusuund majandusministrina?

Olen kohtunud kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliiduga ning nende mõlema soov on vähem reguleerimist riigi poolt. Nad leiavad, et seaduste tegemisel peaks hoogu maha võtma. Olen nendega täiesti nõus. Ministrina hindan koostööd nende ühenduste ja ettevõtjatega väga.

Lisaks on Eesti jaoks kahtlemata väga huvitav IT-valdkond ja digiteenused ning kiiremad ühendused: ID-kaartide turvalisus, e-teenused, küberkaitse, e-residentsus, aga ka meie IT-lahenduste eksport. See kõik on väga oluline baas heaks ettevõtluseks ja järgmisel kuuel aastal investeeritakse 90 miljonit eurot IT-arendusse.

-Küberkaitse kõrval on oluline energiajulgeolek.

Kindlasti ja Eesti on tegelikult üsna energiasõltumatu riik. 2013. aasta andmetel Euroopas kõige sõltumatum ehk ainult 12 protsenti tarbitavast energiast tuleb väljast. Toasooja koha pealt on märksõna taastuvenergia ja eeskätt soodne hind tarbija jaoks. Ka kohalik tooraine on sõltumatuse jaoks oluline.

-Teie vastutusvaldkond on üüratu – rongidest Russalka ristmikuni.

Valdkond on suur ja tööd kõvasti. Ongi tore, nii ongi huvitav. Jah, ka transpordis tuleb tarbijamugavust ja kvaliteeti edasi arendada. Näiteks Elronis tuleks pürgida suurema kasutajasõbralikkuse poole. Tulevikus võiks rongist olla võimalik osta näiteks juua või võileib.

Loomulikult on tähtis teema teed ja liiklusohutus. Asjaomaste asutuste suur eesmärk on õige – tulevikus null hukkunut Eesti teedel. See tähendab meie valdkonnas näiteks möödasõiduradu, teede-ehitust ja palju muud. Tee-ehituses on tulemas näiteks Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 2+1 möödasõidud 2015.–2019. aasta jooksul ning näiteks Haabersti ja Russalka ristmik 2017. ja 2018. aastal. Naljaga pooleks – viimased kaks on mulle seal ummikutes aega veetes üsna lähedaseks saanud.

Kristen Michal

• Sündinud 12. juulil 1975 Tallinnas
• Haridus: Tallinna 17. keskkool. Kõrgharidus akadeemias Nord õigusteaduse erialal (2009). Pooleli on õigusteaduse magistriõpingud Tallinna Ülikooli õigusakadeemias. Tallinna Pedagoogikaülikooli haldusjuhtimise eriala 1994–1999.
• Töö: riigikogu X, XI, XII ja XIII koosseisu liige. 2011–2012 justiitsminister. 2003–2011 Reformierakonna peasekretär. 2002–2003 Tallinna Kesklinna vanem. 2002 peaminister Siim Kallase nõunik. 2001–2002 regionaalministri nõunik-büroojuhataja. 1999–2001 riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik. Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik 1996–1999
• Kaks poega.
• Hobideks on kirjandus, sport ja kalastamine.