Suurhaiglate juhid haarasid poliitikute maha pillatud ohjad
Juhtkiri: mõõt sai täis
1. oktoober 2014, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sa ise otsustada ei suuda või ei julge, siis haarab tihtipeale keegi teine ohjad ja teeb seda sinu eest. Seda siis aga juba oma tingimustel ja oma nippidega. Mõneti niisugune tundub olukord ka Eesti haiglavõrgu korraldamisel. Poliitikud pole julgenud väikehaiglate asjus otsuseid vastu võtta ja nüüd on initsiatiivi haaranud kahe regionaalhaigla juhtkond. Käib võistlus, kus suured konkureerivad omavahel, millise turuosa kumbki haarata suudab.
Plaanid, mida regionaalhaiglate juhid tänase Postimehe loos kirjeldavad, langevad väga suurel määral kokku Eesti riigi haiglavõrgu arengukava sihtidega. Kui praegu midagi ette heita, siis just kaotatud aastaid ning vast ka väikehaiglate suures ja pikas plaanis mõttetut, kulukat «võidurelvastumist». Viimase all peetakse eelkõige silmas (olusid arvestades) väga kallite, ent tehniliselt tasemelt siiski keskpäraste seadmete ostmist kohtadesse, kus ei jagu nende käigushoidmiseks ei arste ega õigupoolest ka mitte patsiente. Muuseas, nii talitati Kreeka meditsiinis ja kriisi puhkedes lehvitati loosungeid, et ei taheta grammi võrragi järeleandmisi teha tomograafuuringute kättesaadavuses.
Eesti meditsiin on juba praegu efektiivne võrreldes Euroopa keskmisega, rääkimata maailma keskmisest tasemest. Meid kannustav tegur on aga see, et Eesti lähinaabrid on ühed maailma rikkamad ühiskonnad, kus pealekauba väärtustatakse kogu sotsiaalsüsteemi ja meditsiini selle hulgas. Soome, Rootsi ja Norra palgad ahvatlevad loomulikult meie meedikuid – nii noori kui kogenuid. Eesti on oma põhjala naabritega võrreldes veel vaene maa ja seetõttu pole meil konkureerimiseks mingit muud võimalust, kui olla oma meditsiiniraha kasutamisel ülimalt tõhus – st mitte kulutada selle peale, mida otseselt vaja pole.
Osa tänapäevaste diagnostiliste seadmete hind on samas suurusjärgus mitmekümne arsti kogu elu jooksul teenitava palgaga. Operatsiooniploki sisseseadest maksab näiliselt lihtne element – operatsioonilaud – kümneid tuhandeid eurosid. Seda mateeriat on kahtlemata vaja, aga keegi peab masinatega tuvastatud infost looma diagnoosi ja raviplaani ning viimaks selle ka ellu viima. Seda teevad head Eesti arstid ja õed. Nii mateeriat (loe: laenuraha) kui inimesi (loe: palgakulu) tuleb optimaalselt koormata, et raha jätkuks mõlemale. See on juhtide töö.