Ükskõik, kui väike riik poleks, 18 aastat järjest ühe Euroopa demokraatia peaministrina peab ka parima õnne korral vastu vaid väga tugev poliitik. Selle juures veel kaheksa – nende seas ühisraha senise ajaloo halvimail aegadel – aastat eurogruppi juhtida tundub nagu töö tõelisele poliitherakles.
Jean-Claude Juncker tuli toime.
See töö talle ilmselt ka meeldib. Miks muidu võitles ta end oma üleeuroopalise parteipere ehk konservatiivide Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks ning sai selleks lõpuks heakskiidu nii euroliidu valitsusjuhtide kindlalt enamuselt kui rekordhea häälesaagi ka europarlamendilt.
Juba päev pärast edukat läbiminekut europarlamendi täiskogul Strasbourgis astus Juncker uues rollis Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhtide ette ning näitas, et järgmisest komisjonist ülemkogu niisama lihtsalt üle ei sõida.