Sel reedel Sirbis: loojad vaatavad tulevikku ning lahatakse utoopiate olemust.
Reedel Sirbis: utoopiad, energiavabaduse juured, suvetöö riigikogus, tasuta kõrgharidus ja ühistransport
3. juuli 2014, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Pern: utoopia õnnelik lõpp
Tuleb leida utoopia õnnelik lõpp. See peaks olema saavutatav utoopilise mõttelaadiga, mis on utoopiaga võrreldes käegakatsutavam; Karl Mannheimi järgi võib see utoopilise tuua täiesti käeulatusse.Sellist mõttelaadi püüangi ma leida, kuigi utoopia mõiste laialivalguvuse tõttu võib seegi olla veidi utoopiline ülesanne.
Saale Kareda: energiavabaduse juured
Läänelik-ratsionaalne, tehnokraatliku progressi usku tsivilisatsioon on jõudnud oma kasvu piiridele, täpsemalt öeldes on kasvu kõrgpunkt jäänud selja taha, järeldub Kaupo Vipi raamatust «Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. Mahavaikitud seostest meie maailmapildi, globaalmajanduse tänaste murede ja homse kollapsi vahel». Ta kirjutab: «Tööstusühiskondade poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on pöördumatult ümber ja globaalne heaolupohmelus haaramas kogu tsivilisatsiooni. Olukord on juba meie kontrolli alt väljunud. [...] Üha paisuvat globaalkriisi ei saa lihtsalt olematuks vaikida. Jätkuv pea liiva alla peitmine on vastutustundetu, isegi kui seda tehakse paanika vältimise ettekäändel.»
Ott Karulin: «Aitäh! Ma palun kümme minutit vaheaega»
Riigikogu on võtnud sel aastal valgetest öödest viimase välja ja pole pidanud paljuks teenida rahvast varaste hommikutundideni istungeid pidades. Kooli ajal öeldi selle kohta suvetöö: kui ettenähtud aja jooksul kõike vajalikku ära teha ei jõudnud, sest kõik muu tundus huvitavam, tuli ohverdada osake oma suvest.
Raivo Kelomees: fiktiivkunst ja paleopoeesia
Nüüdiskunst pakub kriitilist seisukohavõttu maailma suhtes, harvem unustust. Pigem äratab ja aktiveerib, käivitab ja sütitab ega uinuta. Unustusse, uinutusse viivad publiku vaatemängulised filmid ja etendused. Meelelahutus haarab üha enam vaataja meeli ja tõmbab ta jäägitult väljamõeldusse, mille loonud kunstnikud, aga ka tehnikud ja disainerid.
Maaja Vadi, Krista Jaakson, Anne Reino: tõejumal
Üksjagu Sirbi leheruumi on pühendatud teaduse rahastamise küsimustele (Andres Koppel 16. I 2014; Argo Rosin, 6. III 2014; Risto Tanner 27. III 2014) ning see on pinnale toonud keerulised valikud teaduspoliitikas ja eri huvigruppide vastandlikud seisukohad. Kuid ülikoolide juhtimisproblemaatika ei piirdu üksnes teadustöö administreerimisega – see on vaid üks teiste ja mitte vähem vastuoluliste strateegiliste tegevussuundade hulgas
Eero Kangor: Elkeni tegelikkus ja tagasivaatelisus
Kuuekümnenda sünnipäeva puhul näitab Jaan Elken oma viimase aja loomingut kahes Tallinna näitusekohas.
Raivo Soosaar: tasuta kõrgharidus ja ühistransport?
Rahvastikuregistrijärgsed Tallinna elanikud saavad tasuta sõita pealinna bussides, trollides ja trammides ning rongides (v.a Tartu ekspressis) tavaklassis Tallinna tsooni ulatuses. Eesti ava-õiguslikes ülikoolides jookseb nn tasuta kõrghariduse teine semester. Nii tasuta ühistranspordil kui tasuta õppekohtade arvu suurendamisel näib rahva seas olevat suur poolehoid. Avaliku sektori ökonoomikas ei peeta seevastu kummagi teenuse täiesti tasuta pakkumist kuigi põhjendatuks. Suuremahuline doteerimine on mõlema teenuse puhul küll õigustatud, kuid mitte sajaprotsendiline subsideerimine.
Kaarel Tarand: seitse käsku küüni seinal
Enne kodumaa poliitilisest elust lahkumist andis värske Euroopa parlamendi saadik Kaja Kallas riigikogu juhatusele edasiseks tööks üle tema senise poliitilise karjääri tähtsaavutuse, riigikogu eetikakoodeksi eelnõu. Mõned kolleegid riigikogus on seda teost hädaga juba ka pisut kommenteerinud, kuid üldisem hoiak paistab olevat ebameeldivast teemast vaikimine ja lootus, et koos lähenevate valimistega ning riigikogu praeguse koosseisu tegevuse lõpuga kaob dokument riigikogu päevakorrast nagu kõik poolikud seaduseelnõudki.
Karli Luik: Kawe avalikust arhitektuurivõistlusest
Tallinn pole linn, mille juhtimissüsteem oleks ülemäära läbipaistev, ja eks see kehti osalt ka linnaplaneerimise kohta. Kuidas täpselt otsustatakse, kuidas ja milline hoone ehitatakse, jääb avalikkusele tihti selgitamata. Planeerimisprotsessidest mäletatakse pigem kellelegi altkäemaksuna soetatud võidusõiduautot kui mõnd õnnestunud hoonet või avaliku ruumi projekti. Linnaruum on aga avalik hüve ning linn selle organiseerituse korraldaja. Avalik arhitektuurivõistlus on hea ja läbiproovitud variant ruumilahenduste üle otsustamiseks ning eks Tallinnaski ole neid korraldatud üksjagu, ent ikka avaliku hanke vormis, mida riiklikud institutsioonid või omavalitsused peavad riigihangete seaduse kohaselt järgima.
Konkursid Suure-Jaanis: V Mart Saare nimeline ja II Villem Kapi nimeline
I Naissaare laulupidu
Mida teeb kunstnik saja aasta pärast?
Priit ja Olga Pärn oma uuest filmist «Lendurid kodudeel»
Intervjuu arhitekti, küberneetiku ja helilooja Ranulph Glanville’iga
Tartu laulupeotegelaste klaverite näitus
Milline paistis tulevik saja aasta eest?
Arvustamisel:
Ķempi Kārli liivikeelsed luulekogud
Hortus Musicuse suvefestival Väravatornis
Teatri NO99 «Mu naine vihastas»
Rahvusvaheline ühislavastus «Et keha mäletaks»
Vendade Dardennes’ide film «Kaks päeva, üks öö»
Artjom Astrovi ja Kris Lemsalu kontsert-performance