NATO 1. miinitõrjeeskaadri lipulaeva käepidemetel ei olnud näpujälgi, kusagil ei vedelenud juuksekarvakestki. Madruste särgid olid sirgemad kui Eesti sõdurite seljad pärast «Kevadtormi» õppuste võitu. Sakslased juba teavad, kuidas korda hoida. Lipulaev Elbe nimelt kuulub neile. Eesti miinijahtija Admiral Cowan seilab eskaadriga kaasa.
Nii on ka sakslaste maailmasõdade ajal merre visatud miine kerge leida. See tähendab, kergem kui venelaste miine. See muidugi ei õigusta miinide pillamist meie ukse ette, nagu oleks see kruusapuru. Aga vähemalt aitavad nad nüüd kaasa, et meri miinidest puhtaks saaks. Venelased on ka aidanud, vähemalt üks kord, umbes kaheksa aastat tagasi.
Tegelikult oli iga-aastane miiniotsimisoperatsioon sel korral nagu veidi ettekäändeks NATO-le, et Läänemerel silma peal hoida.
Mereväelased ütlesid, et nägid kuue nädala jooksul Vene laevu ikka aeg-ajalt, aga mitte rohkem kui muidu. Seekord oli aga käsk nendega mitte koostööd teha ega suhelda – vastuseks olukorrale Ukrainas.
NATO laevad vaatavad ja raporteerivad, mida Vene laevad teevad, ja vastupidi.
Igatahes on hea, et merd miinidest puhastatakse. Soome laht on üks kõige enam miinidest üle külvatud veealasid maailmas.
Läänemerre heideti Esimese ja Teise maailmasõja ajal 100 000 kuni 150 000 meremiini. Paljud leitud miinid on endiselt heas seisukorras ja väga ohtlikud. Miinid, mille NATO laevad Riiast leidsid, võiksid terve laeva õhku lasta.
Miinijahtijad leidsid ja tegid sel kevadel Riia lähistel kahjutuks 95 miini, mis oli pädeva ametniku arvates suurepärane tulemus.
Aga isegi kui igal aastal tehtaks kahjutuks sada miini, läheks ikkagi veel tuhat aastat, et Läänemeri miinidest täiesti puhtaks saaks.
Miinide paigutamisel oli oma loogika ka sõjaolukorras. Näiteks lasti need merepõhja siksakiliselt või ühe ribana. Vahel tehti kodusadamate ette salajane miiniteekond, nii et vaid selle sadama laevad oskasid nii avamerele minna, et miin ei lõhkenud.
NATO miinitõrjeeskaadrile on kõik asjaga seotud riigid jaganud miinide asukoha kohta dokumente, et lõhkekehi oleks kergem leida. Kõik, välja arvatud Venemaa.
Eelmisel aastal käisid kõik operatsioonist «Open Spirit» osavõtnud rõõmsalt Peterburis nagu vanad sõbrad. Nüüd ei suhtle nad isegi siis, kui merel kohtuvad.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsus oli katkestada kogu koostöö igal tasandil, välja arvatud poliitilisel. Põhjenduseks oli: «It’s not business as usual, therefore there cannot be any usual business» («See ei ole tavaolukord ja seetõttu ei saa siin olla ka tavalist olukorda»). Peterburi minek oleks olnud tavaline business.
Nii nagu, tundub, ka tuhandete ohtlike miinide vedelemine meie meres.