Sel reedel saab Sirbist lugeda rahvuste vaimu avaldumisest Euraasias.
Reedel Sirbis: digitaalne põlvkond, sotsiaalmeedia keemia, igaühe oma pidu
22. mai 2014, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÕNU VIIK: Modernsuse lätted
«Avatud Eesti raamatu» sarjas sai sel aastal kaante vahele üks lääne filosoofia ajaloo kõige mõjukamatest tekstidest – Rene Descartes’i «Meditatsioonid esimesest filosoofiast». Ülikoolides üle kogu maailma on see koos «Arutlusega meetodist» kõige loetum filosoofiline tekst. Kõige populaarsem autor lääne filosoofide hulgas on siiski Platon, aga kuna puudub üksmeel tema parima või olulisima dialoogi osas ja kuna «Politeia» on suhteliselt kogukas, siis võtavad «Arutlus meetodist» ja «Meditatsioonid» esimese kahe teose au endale.
Need on lühikesed tekstid, mis viivad ka ettevalmistamata lugeja filosoofia kõige sügavamate probleemideni. Kui keegi on filosoofiat kas või natuke õppinud, siis tuleb talle tuttav ette kartesiaanlik kahtlemise meetod, mille tulemusena on võimalik jõuda äratundmisele, et kui ma mõtlen, siis järelikult ka olen – cogito ergo sum.
KAIE TANNER: Igaühe oma pidu
Laulupeoga kipub olema nagu pimedatega, kes vanas mõistuloos elevanti kirjeldavad. Kes katsus elevandi jalga, see ütles, et elevant on nagu puu; kes katsus elevandi külge, ütles, et nagu müür. Laulupeol on eri tahke palju rohkem kui elevandil, nii et sellest kirjutama või rääkima asudes kerkib enamasti küsimus, kust alustada. Ja kui rääkijaid on rohkem kui üks, võib selguda, et jutt käib ühe ja sama asja eri külgedest.
REET VARBLANE: Euroopa rikkus ja identiteet on muuseumid
Möödunud laupäeval, 17. mail kuulutati Kadrioru lossis väliskunstimuuseumis välja Euroopa Muuseumifoorumi aastaauhind, Euroopa aasta muuseum 2014 (EMYA) – Nobeli preemia laureaadi kirjanik Orhan Pamuki asutatud Masumiyet Müzesi ehk Süütuse muuseum Türgis İstanbulis.
BARBI PILVRE: Sotsiaalmeedia, avalik ruum ja poliitika
Tunnistan avalikult oma sõltuvust sotsiaalmeediast, vajadust jagada pidevalt tähelepanekuid, pilte, tegelda enesereklaami, eputamise ja kassipiltide jagamisega ning vaadata, mida mulle olulised tuttavad jagavad. Sotsiaalmeedia on kõnekas infoallikas uute tuttavate kohta. Vahel mõtlen, milles «keemia» seisneb: jah, sotsiaalmeedia võimaldab tulla ja minna, on diskreetne, nõuab vähe energiat ja erinevalt pärissuhtlusest jätab alati kontrollivõimaluse. Ta võib olla väga tõhus, kui on vaja kätte saada korraga tuhanded inimesed.
VERONIKA KALMUS: Digitaalne põlvkond või meediapõlvkondade digitaliseerumine?
Põlvkond on oluline sotsiaalne kategooria. See on võimas identiteeditähis, ühtaegu nii jäik kui ka paindlik piiritleja, mille abil paigutame ennast ja teisi sotsiaalsesse aega või laiemalt – sotsiaal-ajaloolisse struktuuri. Põlvkondliku kuuluvuse suhtelise jäikuse, subjektist sõltumatuse ja seega struktuurse määratuse tingib inimese võimetus valida oma sünnihetke. Põlvkondlikule identiteedile lisab paindlikkust sotsiaalse aja suhtelisus, s.o sotsiaalne nähtus, mille kohaselt «kõik samal ajal elavad inimesed ei jaga tingimata sama ajalugu». Nii ei moodusta kaugeltki kõik ajateljel lähestikku paiknevate sünnidaatumitega inimesed põlvkonda sotsiaalses ja kultuurilises tähenduses.
Tiia Teder Helsingis rahvusvahelisel heliloojate rostrumil
Intervjuu Islandi režissööri Benedikt Erlingssoniga
Keele-elu: tabusõnad
Arvustamisel
René Descartes’i «Meditatsioonid esimesest filosoofiast»
«Mandel ja merihobu» ning «Eedeni aed» Endlas
Hayao Miyazaki viimane film «Tuul tõuseb» ning India uue filmikunsti kassett «Bombay rääkivad pildid»
Ülo Mattheuse «Tema salajane palve»
Donizetti «Armujook» Estonias
Kolm hooaja lõppkontserti
Laura Põllu näitus Vaala galeriis