Rahandusministeeriumi prognoos mõjub liiga optimistlikult
Juhtkiri: õhk ootustest välja
8. aprill 2014, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ahandusministeerium vähendas Eesti tänavust majanduskasvu prognoosi. Septembris ennustatud 3,6-protsendise kasvu asemel ootab ministeerium nüüd Eesti selle aasta majanduskasvuks 2,0 protsenti. Muudatuse taga on peamiselt kahanenud kasvuootused ekspordipartnerite juures.
Kui võiks päris kindel olla, et värske prognoos täitub, võiks Eesti ettevõtjad ja riigisektor üsna rahulikult hingata. Kaheprotsendiline majanduskasv ei ole kriis. See on viisakalt mõõdukas kasvutempo, mis ületab näiteks Euroopa Komisjoni poolt veebruaris avaldatud euroala 1,2-protsendist kasvuprognoosi. Võrdluseks, Soome rahandusministeerium ennustab tänavu põhjanaabrite majanduskasvuks 0,5 protsenti.
Olukord Eesti lähiümbruses paraku sunnib suhtuma ka meie rahandusministeeriumi kärbitud ennustusse kui tõenäoliselt liigsesse optimismi.
Esiteks ei ole selle prognoosi koostamisel arvesse võetud Ukraina sündmusi ega Krimmi annekteerimise tõttu jahenenud suhteid Venemaa ja lääne vahel. Juhul kui Euroopa Liit kehtestab Venemaale tõsised majandussanktsioonid (mis siiani on jäänud küll peamiselt sõnadeks), ei jäta idanaabrid sellele omalt poolt reageerimata. Mõju tabaks Eestit vahetult ning ka lähiriikide kaudu, kes on meile tähtsad kaubanduspartnerid, kuid kelle kaalukas partner on samas ka Venemaa.
Rahandusministeerium on sündmuste sellist arengut nimetanud riskistsenaariumiks, ning sel puhul võiks Venemaa ise sattuda majanduslangusse, Eesti SKT kasv aga kahaneda veel poole võrra, ühe protsendini. Viimase paari päeva sündmused Ukrainas pehmelt öeldes ei anna julgustust, et lähipiirkonna majandust ohustavad pinged võiksid kiiresti laheneda.
Euroopas üldisemalt on viimasel ajal majanduse väljavaateid käsitletud ettevaatliku optimismiga. Näiteks võib osundada ELi majandus- ja rahandusvolinikku Olli Rehni, kes hiljuti Postimehele antud usutluses rääkis «mõõdukast toibumisest» ja «julgustavatest märkidest». Tööpuudus peaks olema nüüd saavutanud tipptaseme ja hakkab paljudes riikides vähenema, leidis Rehn. Isegi kui võtta seda juttu teatud valimiseelse koefitsiendiga, on Euroopa tasapisi paranevad väljavaated see üldine taust, mis ei lase meil praegu majandusväljavaadetest kõneldes pessimismi langeda.
Teiseks tõuseb küsimus, kuidas kärbitud prognoosi valguses näha uue koalitsiooni kulukaid lubadusi toetuste ja palkade kasvu kohta. Rahandusministeeriumi äsjases prognoosis endas uue koalitsioonileppe mõju veel arvesse võetud pole. Selgema pildi riigi uuest eelarvestrateegiast loodame saada aprilli lõpus, kuid tõehetk saabub hiljemalt sügisel ühes 2015. aasta eelarve eelnõuga.