Liisa Pakosta meeskoka konkursist: ühelgi onul pole õigust näägutada ühegi tädi kallal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisa Pakosta
Liisa Pakosta Foto: Liis Treimann

IRLi kuuluv riigikogu liige Liisa Pakosta ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi meeskoka otsingut kommenteerides, et mõte on iseenesest ehe ja aus, kuid taunis koolidirektor Hendrik Aguri sõnavõttu naiskokkade kohta.

Sooküsimusega on võimalik igatepidi üle pingutada ning konkreetne näide illustreerib seda eriti ilmekalt, sest on ülepingutustest lausa tiine, kui tohib sellist ilukirjanduslikku väljendit kasutada.

Vaatasin täna hommikul Postimeest, kus soovolinik oli väga kuri, et kooli just mehi juurde soovitakse ja paar lehekülge eemal oli meela, anduva näoga kaunitariga erakordselt klišeelik kinokuulutus «ainult naistele», mis justkui kedagi ei häirinud.

Ja nüüd siis koolidirektori enda kommentaar, mis on samuti erakordselt ebaõnnestunud ja solvab mu meelest kõiki tublisid kokatädisid koolides või teisteski lasteasutustes – kasutan siinkohal juhust ning vabandan kõikide ees oma erakonnakaaslase ütluse pärast ja rõhutan eraldi juurde, et ma olen küll kohanud hulgaliselt abivalmis, lahkeid ja hoolivaid naiskokki, nii noori kui ka juba küpsemas vanuses, kes ei tööta mitte «kusagil köögis», vaid ikka nendes tingimustes, mida kool neile loonud on, ning kelle kaudne süüdistamine vargustes tekitab minus suurt piinlikkust. Veelkord, palun vabandust mu erakonnakaaslase sellise ütlemise pärast!

Tegelikult pole mitte ühelgi onul õigust näägutada mitte ühegi tädi kallal, nii nagu pole ka mitte ühelgi onul õigust arvata mitte ühestki tädist lihtsalt lambist halvasti, kui asi kokku võtta. Ja lõpetuseks – mu meelest pole mitte midagi halba küll selles, et kool otsib just nimelt meeskokka – see on kõige ehedam ja ausam viis võidelda sooliste stereotüüpide vastu.

Tõesti on valdav osa koolikokkadest naised ja nii võib kujuneda koolis käivatel poistel ettekujutus, et kokkamine ongi mingi naiste amet ja koolis käivatel tüdrukutel võib tekkida mulje, et naise koht ongi köögis. Meeskoka töölevõtmine ühte kooli ei sega ühtegi suurepärast naiskokka tema tööotsingutel, kuna koole ja lasteaedasid on meil üle Eesti üle tuhande, jagub kõigile tööd (tõsi, osad ostavad söögi sisse toitlustusfirmadelt). Las olla siis variatiivsust ka veidi.

Ent põhjuseks meeskoka töölevõtmisel ei tohi olla selline mu meelest häbiväärselt solvav suhtumine naiskokkadesse, vaid just nimelt see, et lastes tekiks soorollidest avaram pilt kui seni koolikeskkonnad meil üldiselt pakkuma kipuvad. Aasta kirjanik ka paar päeva tagasi oli hädas tema sõnutsi tädide kirjutatud raamatutega – eesti mehed, võtke ennast kokku nüüd, tuletage oma lastetuba meelde ning väljenduge palun viisakamalt ning lugupidavamalt, te ju ometi ei taha, et teie enda ema keegi noor nolk halvustavalt «mingiks tädiks» kutsuks – ära tee seda teisele, mida sa ei taha, et tehtaks sulle endale!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles