Endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnang Paldiski muinasjutulistele maatehingutele oli apteekri täpsusega sihitud verbaalne vasakhaak ahnust ja ülbust täis JOKKi lõugade vahele: «See on piinlik lugu! Piinlik on sellise riigi pärast!» Super!
Rasmus Kagge: munadeta lugu
4. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt minule andis see Jõksi ängist ja masendusest tiine hinnang lootust, et riigis on siiski veel mõni A-kategooria arvamusliider, kellel on, rahvakeeli öeldes, munad. Ehk julgus otse ja konkreetselt välja öelda, et see on totaalne jama, kuidas Paldiski linnaisad riigilt tasuta saadud maad «juhuslikult» tuttavate või tütarde kätte mängisid.
Pärast skeemi lahtirullimist on lugejad saatnud mulle portsu kirju. Ühed soovivad edu poksimatši jätkamiseks. Teised jagavad infot veel mitmete kahtlaste tehingute kohta. Kolmandad räägivad kuulujutte.
Ühe härra kiri oli eriti kõnekas. Ta tahtis Paldiskis paar aastat tagasi korterit osta. Nägi linna enampakkumise teadet ja proovis. Esialgu ergutatud teda, et kuna nõudlust pole, siis lähevad korterid alghinnaga müüki. Ometi jäi ta korterist ilma. Linnaametnikud olla vabandanud, et 40 000 – 60 000-krooniste alghindadega linna korterile alanud ootamatu jaht ja ülepakkumine. Oli kuidas oli. Kuid...
Lausa oksendamaajavalt kõlab see lihtsa inimese lugu võrdluses sellega, kuidas müüs pidevalt rahahäda kaeblev Paldiski linn maha tõelised pärlid. 4,7 hektarit maid Leetses, mõnesaja meetri kaugusel liivarannast, pandi hakkama naeruväärse 250 000 krooni eest. Linnavolikogu esimehe Mati Kadaku kahe tütre kätte «täiesti juhuslikult» läinud ligi pool hektarit maad otse Pakri pangaserval müüdi ära tühise 170 000 krooni eest.
Ilma mingi enampakkumiseta. Esimene, kes sisse astus, see sai, kui uskuda toonast linnapead. «Täiesti juhuslikult» olid nende esimeste seas aga vanad tuttavad ja kursusevennad. Ja see kõik ei toimunud mitte umbsetel 1990. aastatel, vaid 2006. aastal, kui korruptsioonile, ebaõiglusele ja JOKK-tehingutele oli juba totaalne sõda kuulutatud. Vähemalt poliitikute loosungites.
Nukker on kogu selle loo valguses tekkiv ükskõiksuse tunne. Luura ja uuri palju tahes üha uusi jamasid, ent tulu pole sellest absoluutselt mingisugust. Eetris valitseb totaalne vaikus ja sügav käegalöömine. Isegi eetiline fopaa pole seni vilet teeninud.
Kohati on lausa piinlik, et kritiseerisin lugupeetud Eesti esikohtutäituri, reformierakondlase ja Paldiski volikogu juhi Mati Kadaku pere ärisoont. Kiusasin Paldiski uskumatult tragi keskerakondlasest eksmeeri Kaupo Kallast. Tasus vaev siis ennast ära? Niikuinii ju midagi ei muutu!?
Tasus ikka küll! Sest profipoksis kestab matš 12 raundi. Kui esimeses ei õnnestu, siis vähemalt kümnendas raundis saadame karjuva ebaõigluse küll raudselt ööbikuid kuulama. Mida pikem heitlus, seda magusam võit!