Ajateenijad. FOTO: Mihkel Maripuu

Kui Venemaa kasutab raketikilbi üle käivates diskussioonides NATOga kaarte, mis endiselt määravad Balti riigid ja Poola tema vastutusalasse, siis pole kohustusliku ajateenistuse kaotamisest lähemas tulevikus mõtet isegi mitte rääkida. Meie geopoliitiline asend lihtsalt ei luba ainult profiarmeele loota.


Eestis mõistetakse kohustusliku ajateenistuse hädavajalikkust hästi – seda kinnitab uuringufirma Saar-Polli eelmise aasta oktoobris korraldatud küsitlus, mille järgi toetab ajateenistust 92 protsenti elanikkonnast. Samas, sedamööda, kuidas kogemuslikult on ajateenistus inimesele endale lähemal, väheneb ka toetus: ajateenistuse läbinuist toetab seda 84 ja ajateenistusse minejaist juba 77 protsenti.

Asjatundjate hinnangul on need protsendid siiski head ning olukorraga üldiselt võiks rahul olla, kui toetuse taset sellisena hoida suudetakse. Ometi – edestades küll Lätit ja Leedut, jääme ikkagi maha Soomest. Põhjuseks peetakse seda, et Soomes, kus ajateenistus on samuti kohustuslik, läbib selle kuni 90 protsenti aastakäigu noormeestest, meil aga vaid pooled.

Säärane olukord, kus ajateenistusse sattumine sarnaneb läbipaistva konkursi asemel pigem loteriiga, diskrimineerib nii neid, kes on väljavaatest aasta kaitseväes veeta sama vaimustatud nagu maksude maksmisest, kui ka neid, kes patriotismimeeles ajateenistuset oma kodanikukohuseks peavad.

Nii on paratamatu, et noormees, kes rivikõlblikuks tunnistatuna peab aega teenima minema, tunneb, et võrreldes tavamõistes terve sõbraga, kes sellest pääses, täidab tema justkui mingit lisakohustust. Aga kindlasti ei saa seda võtta lisakohustusena ning mida rohkem mehi ajateenistuse läbib, seda loomulikumaks elukorralduse osaks see muutub.

Tõsi, kaitsevägi sarnaneb planeerimise poolest paljuski haridussüsteemiga – taristuid ehitades ja arendades tuleb hetkeseisu kõrval arvestada ka tulevikuväljavaadetega ja aastakäikude suurus on erinev. Ning nagu on vähenenud koolides õpilaste hulk, väheneb ka nende hulk, kellele seadus paneb kohustuse ajateenistusse minna.

Varasemaid, mõnevõrra suuremaid aastakäike arvestades laiendatud kasarmuid poleks siis enam kellegagi täita ja instruktoritel poleks enam, keda koolitada. Niisiis on lepitud praegu vaid selle hulga kutsealuste väljaõpetamisega ning väiksemate aastakäikude täisikka jõudes peaks ajateenistuse läbinute protsent jälle kasvama.

Aga väärib märkimist, et pärast neid väikesearvulisi aastakäike tulevad jälle suurearvulised aastakäigud, lisaks naiste vabatahtlik ajateenistus. Nii et tegelikult tulebki iivet arvestades ka riigikaitset pidevalt ümber korraldada. Seda eesmärgiga, et kui see on kohustuslik, siis peab seda kohustust täitma võimalikult suur hulk inimesi. 

NB! Selles reedest on Postimehe arvamusportaalis ilmunud artiklite kommenteerimine Facebooki-põhine! Täpsema info leiate altpoolt!