JUHTKIRI ⟩ Kas Macron on hull?

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Emmanuel Macron ütles, et ei tohiks välistada lääne maavägede saatmist Ukrainasse.
• Prantsusmaa on Saksamaaga võrreldes andnud oluliselt vähem abi.
• Ukrainal oleks vaja praegu mitte NATO maavägesid, vaid laskemoona. Kus on miljon ELi mürsku?

Enne, aga ka pärast Ukraina sõja algust ilmus lagedale suur hulk putinolooge, kes püüdsid mõista, kuidas Venemaa liider mõtleb või tegelesid koguni tema vaimse tervise teemaga. Kas Putin on hull või tegutseb ratsionaalselt?

Nüüd on Putin saamas kommentaatorite jaoks väärilist partnerit. Esmaspäeval ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron Pariisis konverentsil, kus osalesid paljude Euroopa riikide liidrid, et ei tohiks välistada lääne maavägede saatmist Ukrainasse. Selle peale puhkes arvamustorm ning NATO ja selle liikmesriikide juhid ruttasid Macroni mõtet ümber lükkama.

Nagu kommenteeris Postimehe stuudios riigikogu liige ja reservohvitser Leo Kunnas, on lääneriikide liidrite teod Venemaa jaoks olnud liialt ennustatavad. Selles võtmes nägi ta Macroni väljaütlemises positiivset momenti. Lisaks, ehk on nüüd muu lääne militaarabi osutamine lihtsam.

Kuid kas Prantsusmaal endal oleks selleks ressurssi või võimalust NATO liitlasi vastavalt mõjutada? Sellele küsimusele vastas Kunnas eitavalt.

(Rahuvalve)vägede saatmine Ukrainasse võiks tulla kõne alla pärast rahu, millele peab eelnema Ukraina kiire NATOsse võtmine.

Postimehe Fookuse julgeoleku külgede tegija Meelis Oidsalu on läinud veelgi kaugemale, nimetades ERRis Macroni avaldust «ebamoraalseks, aga õnnestunud populismiks». See ei ole sugugi vale tähelepanek. Väljaanne U.S. News & World Report koostas Ukraina sõja teise aastapäeva puhul pingerea Ukraina suurematest doonoritest. Prantsusmaal pole põhjust uhkustamiseks. Jättes kõrvale Euroopa Liidu (EL) ühise abipaketi panused, on Prantsusmaa abi Ukrainale olnud umbes kaks miljardit dollarit. Samal ajal on Eesti abi olnud 1,3 miljardit ning Saksamaa abi 24,2 miljardit dollarit.

Jah, seesama Saksamaa, kelle kantslerist Olaf Scholzist tehti sotsiaalmeedias erinevaid koomilisi meeme, kui ta relvaabiga venitas ja Leopard 2 tanke ei tahtnud Ukrainasse saata. Sakslased on rääkinud vähe, kuid on arvudele otsa vaadates panustanud prantslastest neliteist korda rohkem.

(Rahuvalve)vägede saatmine Ukrainasse võiks tulla kõne alla pärast rahu, millele peab eelnema Ukraina kiire NATOsse võtmine. Praegu pole ukrainlased, kes mõistavad väga hästi, et NATO ei soovi Venemaaga otsesesse sõtta astuda, soovinud oma territooriumile välismaiseid vägesid. Küll aga on nad soovinud, palunud, anunud laskemoona, eeskätt mürske. Kus need on? Kus on Eesti algatatud ja ELi lubatud miljon mürsku?

Nõnda võiks Macroni väljaütlemise kokku võtta, et vähem juttu ja rohkem tegusid: eeskätt neid, mida ukrainlased ise on palunud. Praegu on neil vaja lahendust planeerivate lennukipommide vastu, milles nähakse ühte Avdijivka langemise põhjust. Seda suudavad pakkuda hävitajad F-16, mis ilmselt asuvad tegevusse kevadsuvel.

Loodetavasti külvas Macroni väljaütlemine Kremlis segadust, kuna Prantsusmaa meedias ilmus teda Napoleonina kujutav karikatuur, kus ta hobuse seljas mõõgaga vehkides hüüdis: «Moskvasse!»