FOTO: Urmas Nemvalts

Justiitsminister Kristen Michal ning sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor väitlevad täna Postimees.ee’s selle üle, kas ametnikud peaksid tohtima streikida või mitte. Täpsemalt kaitseb Michal väidet «ametnike streigipiirang peab jääma» ning Nestor üritab seda kummutada. Debatti modereerib Margo Loor Eesti Väitlusseltsist.

Väitlus kestab täna terve päeva. Kell 14 algab selle põnevaim osa ehk ristküsitlus. Paremad käesoleva loo kommentaariumisse esitatud lugejate küsimused esitatakse ristküsitluse lõpus mõlemale osapoolele. Väitluse võtavad kolmanda osana kokku mõlema poole lõppsõnad.

MICHALI AVAKÕNE
Ametnike streigipiirang peab jääma

Sissejuhatuseks ütlen kohe lugejale ära, et tänane aumehelik väitlus streigipiirangute teemal ei puuduta otseselt tänavatel toimuvat. Eiki Nestoriga, kellest lugu pean, arutame me väitluse formaadis selle üle, kas ametnike täna kehtiv streigipiirang peaks kehtima ka tulevikus. Õpetajad, raudteelased, energeetikud ei ole ametnikud ja on vabad sellest piirangust.

Vajadus kaasajastada avalikku teenistust on olnud pikka aega. Seda on oodatud Eestis aastast 2001. Oleme jõudnud aastasse 2012 ja valmis on saanud juba eelmise aasta aprillist üle vaadatud uus avaliku teenistuse seadus.

Uue seaduse põhilised väärtused on ametnike palkade avalikkus (mille vastu oli üsna emotsionaalseid sõnavõtte), uus läbipaistev ja selge palgasüsteem, peresõbralikkus (uus seadus annab suurema kaitse väikelapsega vanemale) ning avaliku teenistuse avatus ja võimalus igaühel areneda.

Peateemast. Kehtiva regulatsiooni järgi (kehtib aastast 1993) on streigid keelatud kõigis valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes, lisaks veel kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning päästeasutustes.

Majandus (SKP) on kasvanud ajavahemikus 1996-2010 5,1 korda ja keskmine palk on kasvanud 5,2 korda. Tasub märkimist, et ilma streikimiseta on pensionid tõusnud 7,1 korda.

Uus seadus tegelikult vähendab märgatavalt streigipiiranguga inimeste arvu. Streigipiirang jääb vaid ametnikele ehk neile, kes teostavad avalikku võimu. Seda valikut tehes kaalusime põhjalikult ka Eesti 20-aastase põhiseaduse väärtusi. Uue seadusega väheneb ametnike arv ja streigipiiranguga inimeste arv.

Tsiteerides Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikku ja tänast riigikogu põhiseaduskomisjoni esimeest Rait Marustet: kuna «avalik sektor peab tagama riigi toimimise ja inimeste muude õiguste ja vabaduste ning turvalisuse kaitse igas olukorras, on avalikele teenistujaile seotud streigiõiguse piirang ja seatud lojaalsuskohustus».

Usun, et oleme leidnud õiglase kompromissi: need, kelle töö on tagada riigi toimimine, ei streigi, samas kui need, kes seda tagama ei pea, on sellest piirangust ka vabad.

Alternatiiv ametnikele kehtivale piirangule on, et juhtub midagi taolist, nagu veel eelmine aasta eurobürokraatidega. Keset majanduslangust nõudsid nad ametiühingute survel muude nõudmiste seas endale 1,8-protsendist palgatõusu, ähvardades vastasel juhul streikides takistada Euroopa võimekust tegeleda kogu Euroopat haaranud majanduskriisiga.

Või nagu juhtus Kreekas, kus maksuametnikud keeldusid streikides kõrvuni võlgades Kreeka riigi tarbeks makse koguma.

NESTORI AVAKÕNE
Ametnikud peavad saama streikida

Alustuseks minu lugupidamine härra Michalile, et tal on ministrina säilinud võime ka kuulata. Loodan, et see ei lähe tal kaduma.

Mõttevahetuse jälgitavuse huvides võiksime kokku leppida, et me ei käsitle eriolukordi, kus seadused nii meil kui mujal maailmas lubavad valitsustel streike edasi lükata või keelata. Räägiks ikka rahuajast ehk õigustest tavaolukorras.

Olen ka käesoleva streigilaine ajal kuulnud küllalt kõrgelt positsioonilt tulevaid seisukohti, kus ühtede või teiste töötajate streigiõigus küsimärgi alla seatakse hädaolukorra seaduse alusel. No vabandust, ei ole meil täna sõda või epideemiat!

Sissejuhatava märkusena nendin, et elutähtsates valdkondades peab streigi ajal kindlustama igal juhul teatud teenustaseme. Lihtsa näitena energeetika, kus ka streigi ajal tuleb tagada elektri jõudmine haiglate ja sõjaväeni.

Demokraatlikes riikides on tavaks (ja sellest räägib ka rahvusvaheline tööõigus), et streigiõigust võib piirata juhul, kui teostatakse otseselt avalikku võimu. Rõhuasetus on sõnadel «võib piirata» ehk siis ei pea keelama. Otsese avaliku võimu lahtikirjutamine on riigiti erinev. Tavaliselt mõeldakse sõjaväge ja politseid kui riigi julgeoleku jaoks elutähtsaid suurusi, kuigi on riike, kus ka neil on lubatud streikida. Tõsi, seda kindla julgeoleku taseme säilitamise korral.

Ministri mainitud uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu keelab aga streikida kõigil riigi ja omavalitsuste ametnikel. Ametnike loetelu sisaldava § 7 lg 3 punktist 1 võib veel aru saada («ametiasutuse juhtimine» ehk ministeeriumi kantsler näiteks), aga punktideni 8 ja 9 jõudes muutub streigiõigusest lähtuvalt asi arusaamatuks.

Väljavõte eelnõust :
« 8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse volikogu või ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.»

Nende punktide alla saab paigutada pea kõik ministeeriumide töötajad, kui nad ei ole just raamatupidajad või haldustöötajad (loetelu eelnõu §7 lg 5).

Juhin ministri tähelepanu asjaolule, et uues eelnõus jääb ka võimu teostamist toetavatel töödel streikimine keelatuks, sest ei muudeta vastavat paragrahvi kollektiivsete töötülide seaduses, kus piirang ei lähtu mitte tehtavast tööst, vaid asjaolust, et ametiasutuses tööd tehakse.

Näiteks ei näe ma ühtegi põhjust, miks tublid justiitsministeeriumi juristid, kes selle eelnõu koostasid, ei peaks omama õigust streikida. Kus on oht riigi julgeolekule? Kui seda põhjendada väitega, et mõne eelnõu kooskõlastamine võib rohkem aega võtta, siis on see võrdne sooviga kehtestada üldine streigikeeld.

Seejuures ei pea nende streigiõigus tähendama sotsiaalsetest tagatistest ilmajätmist. Kaitseministeeriumist võib muidugi leida samal tasemel ametniku, kelle puhul see piirang oleks ehk kohane, sest tema tööks on alaliselt riigi sõjalise kaitse tagamine (eelnõu § 7 lg 3 punkt 4).

Nii et oleks ikka pidanud selle eelnõu ka riigiametnikega läbi rääkima!

Väitlus jätkub kell 14 teise osaga ehk interaktiivse ristküsitlusega, mida soovitame jälgida reaalajas. Ristküsitlus uueneb iga paari minuti tagant!