JUHTKIRI ⟩ Eesti kaitsmine peab algama esimesest päevast ja esimesest meetrist

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Iga diktaatori unistus on kiire ja võidukas sõda. Et saaks oma ohvreid murda ükshaaval. Et saaks maailmale öelda: kõik on juba läbi, probleemi enam ei ole, elame jälle sõbralikult edasi.

Teise maailmasõja algus peamiselt Blitzkrieg’idest koosneski: Poola alistati 35, Madalmaad 5, Belgia 18, Luksemburg 1, Taani 1, Norra 64 ja Prantsusmaa 43 päevaga. Euroopas oli ainult üks Teise maailmasõtta haaratud väikeriik, kelle pealinna ei õnnestunud okupeerida. See riik oli Soome.

Soome suutis Talvesõjas vastu panna 105 päeva, Ukraina vastupanu kestab juba 79. päeva. Kangelasliku vastupanuga äratasid nii Soome kui ka Ukraina imetlust üle kogu maailma ning abi ja toetus ei jäänud tulemata. Muidugi võib arutleda selle üle, kas abi on olnud piisav või mitte, kuid üldse ilma abita oleks nii Soome kui ka Ukraina olukord olnud veelgi raskem.

Kuid ajalugu näitab üheselt, et ainult vaprusest veel ei piisa. Abi saamiseks peab suutma ka mõnda aega iseseisvalt vastu pidada. Iseseisev kaitsevõime ja liitlaste abi peavad olema õiges tasakaalus.

Ei ole mõistlik rajada riigikaitset ainult sellele, et tuleb NATO ja hakkab siit okupante välja ajama. Eesti kaitsmine peab algama esimesest päevast ja esimesest meetrist. Iga küla, mis vaenlase kätte langeb, tähendab tapmisi, vägistamisi, küüditamisi.

Ülehomme algav kaitseväe suurõppus Siil peab tagama, et koos siin paiknevate liitlasüksustega on Eesti kaitseväel olemas võimekus Eestit piisavalt kaua kaitsta. Alates 2014. aastast on see juba kolmas Siil, kus osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase ja liitlasvägede sõduri. Selle aasta Siilile oodatakse üle 15 000 osaleja, mis teeb sellest senistest õppustest suurima.

Ei ole mõistlik rajada riigikaitset ainult sellele, et tuleb NATO ja hakkab siit okupante välja ajama. Eesti kaitsmine peab algama esimesest päevast ja esimesest meetrist.

Sellises mastaabis õppuste korraldamisega mängib Eesti tunduvalt kõrgemas liigas, kui lubaks meie rahvaarv. Ka Ukraina toetamisega mängib Eesti absoluutses kõrgliigas. Me saatsime Ukrainale Javeline juba enne sõja puhkemist, kui meist palju suuremad riigid alles kõhklesid. Suhtena SKTsse oleme 230-miljonilise sõjalise abiga kõige suuremad Ukraina toetajad maailmas.

Seekordse Siili käigus harjutatakse muu hulgas Saaremaa ja Hiiumaa kaitsmist ning mõni Eesti üksus liigub üle piiri Lätti, kus toimub samal ajal lätlaste suurõppus Namejs. Sisuliselt tähendab see, et harjutatakse Lätile appiminekut.

Eesti on käitunud targalt ja valinud koostöö, mitte egoismi. President Merilt laenates: Eesti ei ole NATOs julgeolekuvanne võtmas, vaid aitab ise julgeolekut toota. Tänu sellele ei pea Eesti liitlastelt abi paluma, vaid saab seda sirge seljaga nõuda.

Kaja Kallas tegi õigesti, kui kritiseeris sellel nädalal NATO liitlaste ettepanekuid ja nimetas neid ebapiisavateks. Eesti peab endale kindlaks jääma. Peame nõudma liitlastelt püsivat kohalolekut vähemalt diviisisuuruse üksusega ning õhuturbe muutmist õhukaitseks. Iga ülehomme algaval Siilil osalev okas annab meie põhjendatud soovile kaalu juurde. Iga okas loeb.