MERILI METSVAHI ⟩ «Perifeersete» põlisrahvaste usukujutelmad pääsesid viimaks eesti keelde

Esimene Eesti lipp õnnistati Otepää kirikumõisas 4. juunil 1884, kuid vähem mäletatakse, et eelmisel päeval lehvis ta esimest korda Päidlas Kintsli kõrtsi ees ja järgmisel päeval pühitseti ta Pühajärve vetes. Nii sai lipp õnnistuse kõigist kolmest eestlaste toonasest pühapaigast: kõrtsist, kirikust ja hiiest. Foto: Taavi Sepp

Seni ainult raamatuga «Vana eesti rahvausk» eesti lugejale tuttavat autorit Ivar Paulsonit (1922–1966) ning tema äsja ilmunud artiklikogumikku «Hinged, vaimud ja jumalad» tutvustab folklorist Merili Metsvahi.

Ivar Paulson õppis 1940. aastatel Tartu ülikoolis etnograafiat, ajalugu ja arheoloogiat. Kaks aastat pärast põgenemist 1944. aastal valmis Paulsonil Saksamaal väitekiri hantide majandusetnoloogiast. Saksamaalt kolis ta Rootsi, kus kaitses 1951. aastal litsentsiaaditöö üldetnoloogias (eskimote vanast kultuurist) ja 1956. aastal üldises usundiloos (soomeugrilaste ja Siberi rahvaste hingekujutelmadest). 1958. aastal valmis Paulsonil doktoritööna väga põhjalik uurimus Põhja-Euraasia rahvaste vanadest hingekujutelmadest.

Ivar Paulson, «Hinged, vaimud ja jumalad». Ilmamaa, 2024. Foto: repro