Juhtkiri ⟩ Muutused vaktsiinirindel

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Teadlased on lähedal täisvaktsiinide kasutuselevõtule
• Uusi lahendusi ei saa veel kolmanda laine ajal kasutada
• Ka praegused vaktsiinid on väga tõhusa toimega

Ööpäeva möödudes tuleb juurde üha uusi teateid koroonaviirusega nakatunutest. Erinevalt varasemast ajast märgitakse edastatud andmetes ära, milline oli vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste osakaal ühe päeva lõikes. Sealt joonistub välja tendents, kus enim haigestuvad need inimesed, kes ei ole lasknud ennast viiruse vastu süstida. Tõsi, positiivse testitulemuse saanud inimeste hulgas on ka neid, kelle jaoks on vaktsineerimiskuur läbi saanud, kuid õnneks on nende sümptomid seni olnud pigem tagasihoidlikumad.

Koroonaviiruse Delta tüve levik on igal pool Euroopas muutunud dominantseks. Samal ajal aga kuskil mujal maailma otsast tuleb ärevaid teateid uutest võimalikest mutatsioonidest, mille mõju inimesele alles õpitakse tundma. Sedasi muutub jõulisemaks ka surve teadlastele ja ravimifirmadele, et nad töötaksid välja uusi ja tõhusamaid vaktsiine, mis saaksid hakkama iga spetsiifilise viirustüve põhjustatud tagajärgedega.

Tänase Postimehe tehnikakülgedel annab molekulaarbioloog Madis Metsis ülevaate, milliseid lahendusi on teadlased suutnud lühikese aja jooksul välja mõelda. Üheks huvitavaks arenguks on nn täisvaktsiinid ja selle inimkatsete kohta ilmunud uuringud.

Täisvaktsiini eeliseks on, et sel on omadus tekitada immuunsus eri valkude vastu ja laiendada sellega organismi kaitsespektrit. Praegu kasutatavad vaktsiinid on vaid ogavalgu vastu, mis kipub muteerudes antikehi ignoreerima.

Kahjuks on Prantsuse biotehnikaettevõte Valneva oma täisvaktsiini uuringutega alles niikaugel, et septembris lubatakse avaldada kliiniliste uuringute kolmanda faasi tulemused, mistõttu me ei saaks neid kasutada kolmanda ega isegi mitte neljanda laine ajal.

Kui ahvatlevad uued vaktsiinilahendused ka poleks, on meie ainsaks sügistalviseks õlekõrreks praegu kasutuses olevad vaktsiinid, mille tõhusust ei maksaks kuidagi alahinnata.

Nii on see ka Frances E. Lundi ja Troy D. Randalli ninna pihustatava vaktsiiniga, mis oleks eriti kasulik masspookimise läbiviimisel või ükskõik millise teise innovaatilise lahenduse puhul, mida on tutvustatud peaasjalikult teadusajakirjades.

Seega tuleb tunnistada, et nüüdsel ajal on meie parimaks õlekõrreks teel normaalse elukorralduse juurde tagasi ikka ainult kasutuses olevad vaktsiinid. Nende tõhusust ei maksa alahinnata, sest need on andnud küllaltki häid tulemusi riikides, kus vaktsineeritute osakaal on kõrge.

Heaks näiteks on Suurbritannia, kus piirangute leevendamise kiuste on nakatumisnäitajad mitu päeva järjest alla poole liikunud. Kuid ka britid peavad arvestama, et see võib olla ajutine nähtus, sest 70-protsendisest vaktsineeritute osakaalust ei piisa karjaimmuunsuse tekitamiseks väga nakkava Delta tüve vastu.

Kuidas me ka ei vaataks, brittide tasemini jõudmiseks on meil pikk tee minna. Selle aja vältel peame arvestama, et nakatunute arv võib taas tõusta kõrgustesse. Kui hästi me sellega toime tuleme, sõltub inimeste tahtest hoida enda ja teise kaasinimeste tervist ning minna vaktsineerima sinna, kus iganes seda võimalust ka pakutakse. Uute ja veelgi tõhusamate vaktsiinide kasutamise peale sügistalvisel perioodil lootusi panna ei maksa.