BfV eksjuht Hans-Georg Maaßen peab Mönchengladbachis advokaadibürood ja kaalub kristlike demokraatide ridades kandideerimist Bundestagi. FOTO: Erakogu

Saksamaa föderaalse julgeolekuteenistuse (Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV) president aastatel 2012–2018 Hans-Georg Maaßen näeb Euroopa ja Saksamaa ees seisvaid väljakutseid seoses Venemaa eriteenistuste aktiivsuse kasvu ja terrorismiohuga. Probleem Venemaaga tema hinnangul süveneb, sest osa poliitikuid tahab vastasseisu vältida.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Millised on lähituleviku julgeolekuohud Saksamaale?

Põhiline oht on lääne demokraatia ebastabiilsus ja poliitiline radikaliseerumine. Äärmuslikud grupid, nii parem- kui ka vasakäärmuslased, muutuvad tugevamaks. Nendel nädalatel ei möödu Berliinis pea ühtegi ööd ilma vasakäärmuslaste toimepandud vägivallaaktideta.

Samuti on Saksamaal suur migrantide arv, ja see on üks põhjus, miks püsib ka suur terrorismioht. Tegelikult on Berliini jõuluturu laadsete rünnakute toimumise tõenäosus Saksamaal suur igal ajahetkel.

Kui aktiivsed on Venemaa eriteenistused praegu Saksamaal ja Euroopas?

Nad on väga aktiivsed. Kui meenutada kas või Aleksandr Litvinenko juhtumit Londonis, Skripalide juhtumit Salisburys ja Zelimhan Hangošvili juhtumit Berliinis (vastavalt 2006., 2018. ja 2019. aastal – toim). Lisaks on olnud veelgi näiteid.

Mõrvarlik tegutsemine Euroopas näitab, et Venemaa teenistused ei hooli riikide suveräänsusest ja inimelu on neile väärtusetu. Nad ei võta Euroopat enam kuigi tõsiselt ja näib, et nad kohtlevad Euroopa Liitu oma tagahoovina ega vaevu kohati isegi jälgi varjama. Poliitiline tahe Euroopas on nõrk ning paljud poliitikud ei soovi konflikti Venemaaga.