Paljud tudengid peavad õpingute kõrval tööl käima, seadusemuudatus aga tõmbab sellele kriipsu peale. Lubatud õppetoetustest võivad tudengid aga hoopis ilma jääda.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilaskonna juhi Tauri Kärsoni sõnul on tekkinud oht, et kuigi riik lubas tudengitele tasuta kõrgharidust, võib pärast seadusemuudatust paljud noored kõrgharidusest hoopis ilma jääda.

Eelmistel valimistel lubas IRL kõigile võimekatele tasuta haridust. Viimased pool aastat on haridusminister teinud pikki samme, et seda lubadust ellu viia. Nüüdseks on ta sellega nii kaugel jõudnud, et Riigikogu võib vastu võtta seaduse, mis suurendab kõrgahridusele tehtavaid kulutusi, kuid ei anna võimalust tasuta õppida.

TTÜ üliõpilasesindus leiab, et antud reformikava pole sidus hariduspoliitika ja ühiskonnaga. Hetkel käib ülikoolis mitmesuguse sotsiaalse ja majandusliku taustaga tudengeid. Paljudel helgetel peadel on tänu vanematele võimalik endale hea haridus saada. Teistel, kes on sama tublid, kuid kes tulevad vähemjõukamatest peredest, on tasemel kõrghariduse omandamiseks piiratud vahendid. Viimastel on tihtipeale vaja ülikoolis õppimise kõrval käia tööl, et tagada endale elatis õpingute ajal, kuid käesoleva reformikavaga vähendatakse võimalusi ühel ajal õppimiseks ja töötamiseks.

Teoreetiliselt oleks reform ideaalne lahendus tudengitele, kes selle tõttu saaksid end jäägitult õpingutele pühendada, kuid reaalsuses on selle eelduseks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem. Koalitsioonileppes oli küll märgitud sotsiaalsete toetuste süsteem, mis toetaks tudengeid piisaval tasemel, et mitte hariduse arvelt tööl käia, kuid seni pole tõsiselt arvestatavat programmi selle jaoks välja töötatud. Seega on oht võtta vastu eelnõu, mis pühendab tudengid jäägitult õpingutele, kuid ei taga toimetulemiseks vajalikke vahendeid ja ähvardab ka õppemaksuga.

Tõsi, on mainitud, et antud toetustesüsteem töötatakse välja hiljem, kuid reaalsuses hakkab see väljalangevust tudengite seas suurendama juba alates 2013. Aastast. Praeguse kava järgi jõuaksid toetused üliõpilasteni alles 2014. aastal, kuid vaadates maailmas toimuvat, siis ei saa anda garantiid, et 2014.aastal oleks olukord parem. Seega oleme arvamusel, et toetustesüsteemi tuleks kindlasti menetleda koos ülejäänud reformiga ja isegi eelnõu edasine menetlemine enne, kui toetustesüsteemi eelnõu pole välja tulnud, on lubamatu.

Lisaks rahalisele poolele, on reformis ka tagurlikke sisulisi osi. Kui nõuda tudengitelt nominaalse õppekava igasemestrilist jäägitut täitmist, kahaneb paindlikkus planeerida õpinguid. Nagu teada, on täiendavalt akadeemilisele õppekavale veel palju muid seminare, projekte ja programme, mis lisaks baaskõrgharidusele pea sama palju juurde annavad.

On ju mainitud, et pelgalt akadeemilise haridusega on kaasaegsel, kiiret kohanemisvõimet nõudval tööjõuturul raske toime tulla. Piirangud, nagu 30 ainepunkti igasemestriline kohustuslik täitmine ja õpingute keelamine akadeemilisel puhkusel, ei motiveeri tudengeid rohkem õppima. See paneb nad hoopis kinnisilmi täitma oma kohustuslikku õppekava, et mitte mingil juhul langeda tasulisele kohale.

TTÜ üliõpilasesindus leiab, et reformi edukaks läbiviimiseks on vaja siduda see rohkem tudengitega ning arvestada reaalsete majanduslike ning ühiskondlike tingimuste ja vajadustega. Ilma samaaegsete sotsiaalsete toetusteta ei ole võimalik antud reformi edukalt läbi viia ja nii jõutaks vaid tasuta kõrghariduse loosungi taha peidetud tasulise kõrghariduseni.

Tänaseks oleme nii TTÜ üliõpilaste poolt kui ka läbi Eesti Üliõpilaskondade Liidu andnud konstruktiivset tagasisidet reformile, kuid saamata tagasisidet ettepanekutele poliitikutelt. Hetkel tundub nagu koostataks uut seadust riigikogus härra Aaviksoole, aga mitte ülikoolidele ja tudengitele, kelle arvamustele ei ole reageeritud. Seega kallid poliitikud, mis saab meie kõrgharidusest?