Igor Gräzin

FOTO: Kristjan Teedema

Kas hea elu on hästi elatud elu, küsib Igor Gräzin kommentaaris president Kersti Kaljulaidi uusaastatervitusele.

Oleme jõudnud sinna, kus võib küsida: kas kõik, mis me suudame teha või mida me suudame saavutada, on ikka hea või ei. Lisaks PISA usule kipume me uskuma numbreid ja näitajaid – rahvuslikku kogutoodangut, elektri- ja veotoodangut, keskmisi inimelu näitajaid jne. See on hea näitaja tunnus, aga kas ka inimelu headuse tunnus?

Külaskäinud paavst ütles sügavalt kristliku fraasi: kas hea elu on ka hästi elatud elu? Vastus on ju siinsamas. Paraku on meil veel nii, et paljudes maakohtades on elukvantiteet, st numbrilised näitajad oluliselt madalamad kui Tallinnas, aga mitte elukvaliteet. Antslas, Valgas, Põlvas, Järva-Jaanis ja Muhumaal võib inimeste rahaline sissetulek olla madalam kui «kuldses ringis», aga elu ise – parem.

Selle aastakümne lõpul toimus pööre selles mõttes, et lohutamatu linnastumine on pidurdunud, aga siit ka meie küsimus: kas ka meie mõtlemise ja tundmise oma? Igatahes arvan, et eelolev kümnend toob meile tagasi vaimse taassünni kristliku rahvana, kelle kodumaaks on enamat kui paar linna ja selle asemel ilus Eestimaa, mille me varem olime unustanud.