Donald Trump ja Vladimir Putin. 

FOTO: Valery Sharifulin/Valery Sharifulin/TASS

Meil tasub tõsist muret tunda alles siis, kui Valge Maja hakkab regulaarselt kärpima rahaeraldisi Euroopa Heidutusinitsiatiivile presidendi lubaduste täitmiseks, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

USA otsustas panna ootele (kuid mitte tühistada) mitmed investeeringud Euroopa liitlasriikides, sealhulgas Eestis (15,7 miljonit USA dollarit erivägede objektide ehitamiseks). Ühed on seda otsust murelikult iseloomustanud Venemaale suunatud heidutuse tagasilöögina ja ohumärgina. Teised on reageerinud neutraalsemalt, mööndes, et tegemist ei ole täiesti ootamatu (ehkki meie jaoks mitte meelepärase) Pentagoni sammuga, mis tingitud Valge Maja otsusest, mida ei ole mõtet üle dramatiseerida. Mõlemad tüüparvamused – mis tunduvad pealtnäha vasturääkivad – on paradoksaalselt õiged.

Venemaale suunatud heidutuse tarvilikkuse tegur on ressursid ja sõjalised võimed ehk kaitsele suunatud raha, sealhulgas taristu rajamiseks. Heidutuse piisavuse ehk tõsiseltvõetavuse määrab liitlaste poliitiline tahe ja otsusekindlus.